Reaalaja operatsioonisüsteem
From Wikipedia, the free encyclopedia
Reaalaja operatsioonisüsteem (RTOS) on reaalajaliste rakenduste kasutamiseks välja töötatud operatsioonisüsteem. Neid kasutatakse reaalajasüsteemides.
Reaalaja operatsioonisüsteemide võtmetunnuseks on rakenduste nõuete vastuvõtmisele ja täitmisele kuluva aja, kosteaja, pidevus ja ennustatavus.[1] Reaalaja operatsioonisüsteemid jagunevad rangeteks ning nõrkadeks reaalaja operatsioonisüsteemideks. Range reaalaja operatsioonisüsteem on pidevam ja paremini ennustatava ajalise kasutusega kui nõrk reaalaja operatsioonisüsteem. Reaalaja operatsioonisüsteem, mis enamasti või tavaliselt suudab täita tähtaegu on nõrk reaalaja operatsioonisüsteem. Kui süsteem suudab tähtaegu alati deterministlikult täita on tegemist range süsteemiga. Põhiline disainiprobleem ei ole mitte kõrge läbilaskevõime vaid tagatud nõrk või range jõudluskategooria.[2]
Reaalaja operatsioonisüsteemide tähtsaks osaks on ressursijaotusega tegelev arenenud plaanurid. Paindlik ja keeruline plaanur lubab küll erinevamate prioriteetidega rakenduste hulka, aga reaalaja operatsioonisüsteemid on enamasti pühendatud kitsamale kasutusvaldkonnale. Võtmetegurid on katkestuste ja lõimevahetuse minimaalne latents. Reaalaja operatsioonisüsteemi puhul väärtustatakse rohkem kui kiirelt ja etteaimatavalt see suudab reageerida, mitte see kui palju tööd ajaühikus ära tehakse.