Riigivapi teenetemärk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.
Riigivapi teenetemärk | |
---|---|
Riik | Eesti |
Keda autasustatakse | Ainult Eesti kodanikud |
Autasustamise alused | Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest |
Statistika | |
Asutamise aeg | 7. oktoober 1936 |
Seotud autasud | |
Madalam autasu | Maarjamaa Risti teenetemärk |
Võrdne autasu | Vabadusrist |
Riigivapi teenetemärk ja Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autor on kunstnik Paul Luhtein.
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks tekkis küsimus, kuivõrd oli see kooskõlas põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet[1].
Asutamisel oli Riigivapi teenetemärgil kaks eriklassi (Riigivapi teenetemärgi kett ja Riigivapi teenetemärgi erisuurpael), viis põhiklassi ja viis medalite klassi (kaelas kantav suur kuldmedal, rinnal kantav suur kuldmedal, rinnal kantav väike kuldmedal, rinnal kantav suur hõbemedal ja rinnal kantav väike hõbemedal).