Ermitaaž

Ermitaaž
	Государственный Эрмитаж
	Talvepalee
Asutatud	1852
Asukoht	Dvortsovaja naberežnaja 34, Peterburi, Venemaa
Aadress	190000, Санкт-Петербург, Дворцовая площадь, дом 2 / Дворцовая набережная, дом 34
Külastajaid	2 490 387 (2010) riigisiseselt 1. kohal; maailmas 13. kohal;
Direktor	Mihhail Piotrovski

Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.

See artikkel räägib muuseumist Peterburis; Dyrehaveni jahilossi (Eremitageslottet) kohta vaata artiklit Ermitaaž (Taani); eraku eluaseme kohta vaata artiklit Erakla

Quick Facts Asutatud, Asukoht ...

Close

1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku teosele ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast. Külastajatele avati kunstikogu 1852. aastal Keiserliku Ermitaaži nime all.

XXI sajandi alul oli muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,^[3] sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse ja Ülikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Riigi omanduses oleval muuseumil on ka mitu näitusekeskust välismaal.

Muuseumis on eksponeeritud teoseid paljudelt autoritelt, kelle hulgas on sellised maailmakuulsad kunstnikud nagu Caravaggio, Francesco Casanova, Paul Cézanne, Leonardo da Vinci, Jacques-Louis David, Edgar Degas, Paul Gauguin, Filippo Lippi, Henri Matisse, Claude Monet, Pablo Picasso, Pierre-Auguste Renoir, Rembrandt, Peter Paul Rubens, Tizian, Vincent van Gogh, Jacob van Ruisdael, Diego Velázquez, Paolo Pagani.

Nimetus "ermitaaž" tähendab eraklikku arhitektuurilist kompleksi. Väljapanekute põhiosa asub viies 18. sajandil ja 19. sajandil Neeva vasakkaldale püstitatud ehitises:

Talvepalee (1754–1762), arhitekt Bartolomeo Rastrelli;
Väike Ermitaaž (1764–1775), Jean-Baptiste Vallin de la Mothe ja Georg Veldteni töö;
Suur Ermitaaž, tuntud ka kui Vana Ermitaaž (1771–1787), arhitekt Georg Veldten;
Uus Ermitaaž (1839–1851), teostanud Leo von Klenze;
Ermitaaži teater (1783–1789), arhitekt Giacomo Quarenghi.

Jelizaveta Petrovnale residentsiks ehitatud Talvepalee valmis alles pärast keisrinna surma ja muuseumi rajajaks sai Katariina Suur. Õukonnamelust pääsemiseks laskis Katariina II 1764. aastal ehitada Talvepalee kõrvale pisema pelgupaiga, millest tulenes ka nimetus Väike Ermitaaž.