From Wikipedia, the free encyclopedia
Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel räägib üldmõistest; Ester Mägi teose kohta vaata artiklit Sümfoonia (Ester Mägi) |
Sümfoonia tavaline esituskoosseis on tänapäeval sümfooniaorkester.
Sõna "sümfoonia" on moodustunud kahest kreekakeelsest sõnast syn (‘koos’) ja phōnē (‘kõlama’). Ladinakeelset sõna symphonia kasutati kesk- ja renessansiajal kooskõla tähenduses.
Ilmselt on sõna algne tähendus olnud põhjuseks ka Giovanni Gabrieli ("Sacrae symphoniae", 1597), Heinrich Schützi ("Symphoniae sacrae", 1629) ja teiste heliloojate tavaliselt nii lauljaid kui ka muusikainstrumente kaasavate motettide pealkirjastamisel.
17. sajandil tähistati sõnaga "sümfoonia" (sinfonia) ooperite, oratooriumite ja kantaatide instrumentaalseid sissejuhatusi, aariate ja ansamblite sissejuhatavaid instrumentaalseid ritornelle ning ansambliteoseid, mida võiks nimetada ka sonaatideks või kontsertideks. Põhjused, miks sarnaseid teoseid nimetati erineva nimetusega, olid muusikavälised: sümfoonia võis olla osa suuremast teosest, näiteks ooperist või oratooriumist, muusikasündmusest (akadeemiast) või jumalateenistusest.
Tänapäevase mitmeosalise sümfoonia otseseks eelkäijaks oli ooperi avamäng, millel 18. sajandi alguseks oli kujunenud suhteliselt standardne kolmeosaline struktuur: kiire – aeglane – tantsuline kiire. Seda Alessandro Scarlatti ja tema kaasaegsete skeemi rakendati laialt ka väljaspool Itaaliat: põhiliselt Saksamaal ja Inglismaal ning vähem Prantsusmaal, kus valitses prantsuse avamäng.
Sõnu "avamäng" ja "sümfoonia" peeti veel 18. sajandil sünonüümideks.
Näiteks Johann Sebastian Bach nimetas sümfooniateks (sinfonia) nii teise klahvpillipartiita esimest osa kui ka kolmehäälseid inventsioone.
18. sajandil kujunes sümfoonia juhtivaks instrumentaalmuusika žanriks, mida klassitsismiajastu lõpuks iseloomustas neljaosaline sonaaditsükli vorm:
Sellises vormis sümfooniaid kirjutatakse tänapäevani.
19. sajandi romantilisel sümfoonial võis olla ka rohkem või vähem osi. Alates Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast võisid sümfoonia koosseisus olla ka lauljad.
Klassitsistlik sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sümfoonia |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.