Varas seaduses
From Wikipedia, the free encyclopedia
Varas seaduses[1] ehk õigustmõistev varas[2] (Venemaa pätislängis ka seaduslik varas; vene keeles вор в законе) ehk aus varas[viide?] (vene keeles честный вор) on professionaalse kurjategija kõrgeim "seisus" Venemaal ja venekeelses diasporaas endise NSV Liidu aladel ja mujal maailmas.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2015) |
Nimetuse вор в законе (otsetõlkes 'varas seaduses') ligilähedane tähendus on: 'varas, kes järgib seadust', st kurjategija, kes kuuletub varaste koodeksile.
Nimetus tekkis NSV Liidu venekeelses kuritegelikus subkultuuris. Ehkki seda on peetud vaid Venemaale omaseks ja mujal maailmas analooge mitteomavaks nähtuseks,[3] on vargaid seaduses nimetatud ka vene ristiisadeks.
Seaduslike varaste kriminaalne subkultuur kujunes NSV Liidu kinnipidamisasutustes 1930.–1950. aastail. Subkultuuri keskne mõiste on varas (вор, vor), millega tähistatakse elukutselist kurjategijat, kes järgib varaste maailma norme ja traditsioone ja on kuritegeliku elulaadi aktiivne propageerija. Reeglitest ja rituaalidest kinnipidajaid nimetati ka seadusetundjateks (законники, zakonniki). Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et enamik neist olid algselt salajasi vargusi toime pannud taskuvargad ja taskuvargaid peetakse kõrgeima kvalifikatsiooniga elukutselisteks kurjategijateks.
Staatusega kaasnevaks kurioosumiks on nõue, et varga seisusse tõstetud isik ei tohi eitada ega varjata oma kuuluvust seaduslike varaste seisusse[viide?].
Seadusliku varga osaks on juhtida kriminaalse maailma asju ja lahendada seal ettetulevaid tülisid.[2] Harilikult on nende pidada ka ühiskassa (общак, obštšak).[2]
Vargad seaduses ei ole ühtne kriminaalne grupeering – nende keskel toimub erinevate rühmituste, nagu "seadusetundjad", "mustad" ja "punased", "slaavlased" ja "kaukaaslased", "ruutud" ja "potid", vaheline lakkamatu võitlus võimu pärast –, kuid just nemad täidavad Venemaal koordineerivat funktsiooni, mis tagab organiseeritud kuritegevuse süsteemi stabiilsuse[4].