Sonett
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sonett (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida.
Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3).
Klassikalistes itaalia sonettides kasutati värsimõõduna traditsiooniliselt 11-silbikut. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides (sealhulgas eesti luules) kasutatakse selle vastena tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud.
Peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm. Soneti ülesehitus pidi olema ühtne. Traditsiooniliselt pidi soneti keel olema kõlav, puhas, selge ja sünonüümirikas. Tänapäeval peetakse kõigist nõuetest siiski harva kinni, enam harrastatakse vabamaid ja vähem nõudlikke sonetivorme.