From Wikipedia, the free encyclopedia
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub. Statsionaarne olek on võimalik, kui toimub ainete püsiv läbivool süsteemist (näiteks läbivoolu reaktor).
Statsionaarne olek erineb keemilisest tasakaalust sellepoolest, et tasakaaluolekus produktide moodustumise ja vastupidise pöördreaktsiooni kiirused on võrdsed.
Keemilises kineetikas osutub teatud juhtudel otstarbekaks kasutada statsionaarse oleku lähendust. Näiteks astmelised reaktsioonid, milles osalevad aktiivsed intermediaadid (tihti karbokatioonid, karbanioonid, vabad radikaalid jmt), mille tekke kiirus on väike, kuid suure reaktsioonivõime tõttu reageerivad kiiresti edasi andes produkti. Seetõttu püsib protsessi jooksul intermediaadi väga madal praktiliselt muutumatu kontsentratsioon.
See on olukord, kus suletud süsteemis toimub rida keemilisi reaktsioone, kuid intermediaadi sisaldus süsteemis saavutab väga lühikese algperioodi jooksul mingi püsivalt madala kontsentratsiooni, mida saab vaadelda lähedasena statsionaarsele olekule. Seejuures teised süsteemi karakteristikud ajas muutuvad. Taoline olukord lihtsustab kineetiliste võrrandite lahendamist.
Võtame lihtsa näite. Kaks pöördumatut esimest järku reaktsiooni:
Vastavad kineetilised võrrandid saame:
Postuleerides, et statsionaarses olekus (k1 << k2) intermediaadi B kontsentratsioon praktiliselt ei muutu, seega
Siit nähtub, et kiirust limiteeriv staadium määrab kogu protsessi kineetika.
Võrdle kineetilisi võrrandeid juhuga, kui B on järjestikuste reaktsioonide vaheprodukt (k1 ~ k2) ja ei saa kasutada statsionaarse oleku lähendust.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.