Tavaline nohu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.
Tavaline nohu | |
---|---|
Inimestel leviva rinoviiruse molekulaarne pind | |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | JJ.00 |
RHK-9 | 460 |
DiseasesDB | 31088 |
MedlinePlus | 000678 |
eMedicine | med/2339 |
MeSH | D003139 |
Haiguse sümptomite hulka kuuluvad köha, kurguvalu ehk neelupõletik, tilkuv nina ja palavik ning see kestab tavaliselt 7–10 ööpäeva, mõni sümptom võib esineda kuni kolm nädalat. Tavalist nohu võivad põhjustada ligi 200 viirust, neist sagedamini rinoviirused.
Nina-neelupõletik mõjutab eelkõige ülemiste hingamisteede kolme piirkonda: nina, kõri ja nina kõrvalkoopaid (ehk (kõrval)urkeid ehk siinuseid). Sümptomid tekivad pigem organismi immuunsüsteemi vastureaktsioonist nakkusele, mitte viiruste kahjustavast mõjust kudedele. Tähtsaim abinõu haigestumise ennetamiseks on käte pesemine seebiga. Samuti võib abi olla näomaski kandmisest.
Raviga on võimalik kergendada sümptomite mõju, kuid efektiivseid ravimeetodeid ei ole. Tavaline nohu on inimestel kõige sagedamini esinev nakkushaigus. Tavaliselt haigestuvad täiskasvanud sellesse aasta jooksul keskmiselt kaks kuni kolm, lapsed kuus kuni kaheksa korda. Nakatumist esineb sagedamini talvel.