Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.[1][2][3]

Quick facts: Teine maailmasõda, Toimumisaeg, Toimumiskoht,...
Teine maailmasõda
Päripäeva ülevalt vasakult: Hiina väed Wanjialingi lahingus, Austraalia suurtükid El-Alameini lahingus, Saksa Stuka pommitajad idarindel, USA merevägi Lingayani lahes, Wilhelm Keitel kirjutamas alla kapitulatsioonile, Punaarmee Stalingradi lahingus
Toimumisaeg 1. september 1939 – 2. september 1945
Toimumiskoht Euroopa, Vaikne ookean, Atlandi ookean, Kagu-Aasia, Hiina, Lähis-Ida, Vahemeri, Aafrika, Põhja-Ameerika
Tulemus

liitlaste võit

Osalised
Liitlased

 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
 Ameerika Ühendriigid (1941–45)
 Nõukogude Liit (1941–45)
 Hiina Vabariik (1937–45)


 Prantsusmaa
 Poola
Briti Rahvaste Ühendus: Kanada
 Austraalia
 Uus-Meremaa
Lõuna-Aafrika Liit
Jugoslaavia Kuningriik (1941–1945)
Jugoslaavia Föderatiivne Demokraatlik Vabariik (1943–45)
Kreeka (1940–45)
 Norra (1940–45)
 Holland (1940–45)
 Belgia (1940–45)
 Tšehhoslovakkia
 Brasiilia (1942–45)


Marionettriigid
India
Egiptus (1940–42, 1945)
 Filipiinid (1941–45)
Süüria (1941, 1945)

Mongoolia (1941–45)
Teljeriigid

Saksamaa (1939–45)
 Jaapan (1937–45)
Itaalia (1940–43)


 Soome (1939–40, 1941–44)
 Rumeenia kuningriik (1940, 1941–44)
Ungari kuningriik (1941–45)
 Bulgaaria kuningriik (1941–44)
 Tai (1941–45)


Kaasaaitajad
 Nõukogude Liit (1939–41)
Prantsuse Riik (1940–45)
Iraak (1941)


Marionettriigid
 Slovakkia (1939–45) Slovaki Vabariik
Horvaatia (1941–45)
Itaalia Sotsiaalne Vabariik (1943–45)
Hiina Vabariik (1940–45)
Mengjiang (1940–45)
Mandžukuo

Vietnami Keisririik (1945)
Väejuhid või liidrid
Liitlaste juhid

Winston Churchill
Franklin Delano Roosevelt
Jossif Stalin

Chiang Kai-shek
Charles de Gaulle
Teljeriikide juhid

Adolf Hitler
Hirohito
Benito Mussolini

Benito Mussolini
Kaotused
Hukkunud sõdureid:

üle 16 000 000
Hukkunud tsiviilisikuid:
üle 45 000 000
Kokku hukkunuid:

üle 61 000 000 (1937–45)
Hukkunud sõdureid:

üle 8 000 000
Hukkunud tsiviilisikuid:
üle 4 000 000
Kokku hukkunuid:

üle 12 000 000 (1937–45)
Close
Teise maailmasõja käik Euroopas

Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle[4], kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,[5] mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Esimese 20 päevaga hõivasid sakslased ligikaudu 450 000 ruutkilomeetrit.[6] Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järjestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. augustil) ja Nagasakile (9. augustil). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatomipommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse teatas Jaapan kapituleerumisest 15. augustil ja allkirjastas kapitulatsiooni 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Oops something went wrong: