Termopüülide lahing
From Wikipedia, the free encyclopedia
Termopüülide lahing (kreeka keeles Μάχη τῶν Θερμοπυλῶν, Máchē tōn Thermopylōn) võideldi 480. aastal eKr Termopüülide (Thermopylae; 'soojad väravad') maakitsusel Sparta kuninga Leonidas I juhitud Vana-Kreeka linnriikide ühendväe ja Pärsia suurriigi suurkuninga Xerxes I armee vahel. Lahing toimus augustis või septembris osana teisest Pärsia sissetungist Kreekasse ja kestis kolm päeva, kulgedes Artemisiumi merelahinguga samal ajal.
Termopüülide lahing | |||
---|---|---|---|
Osa teisest Pärsia sissetungist Kreekasse ja Kreeka-Pärsia sõdadest | |||
Lahingut kujutav John Steeple Davise illustratsioon 19. sajandist | |||
Toimumisaeg | 20. august või 8.–10. september 480 eKr | ||
Toimumiskoht |
Termopüülid, Kreeka 38° 47′ 48″ N, 22° 32′ 12″ E | ||
Tulemus | Pärsia võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Pärsia suurkuninga Dareios I käsul ette võetud esimene sissetung Kreekasse toimus juba kümmekond aastat varem, kuid ebaõnnestus, sest 490. aastal eKr peetud Maratoni lahingu võitsid ateenlased. 480. aastaks eKr oli Dareiose poeg kuningas Xerxes I kogunud suure sõjaväe ja laevastiku ning asus uuele sõjakäigule eesmärgiga vallutada kogu Kreeka. 481. aastal eKr Kórinthose linnas toimunud Kreeka linnriikide esindajate kongressil otsustati pärslaste vastu luua ühisrinne. Lahingukoha, milleks oli umbkaudu 15 meetrit lai mägede ja mere vahel kulgev Termopüülide kitsastee,[14] valis eelnevalt välja Ateena väejuht Themistokles, kelle strateegia nägi ette pärslaste edasitungi samaaegset peatamist kitsastel läbipääsudel nii maal kui merel (Euboia saare lähedal Artemisiumi väinades), et vältida pärslaste laevastiku tuge maismaal tegutsevatele väeüksustele.[3]
480. aasta keskel eKr võttis hinnanguliselt 7000-meheline kreeklaste vägi maakitsusel kaitsepositsioonid sisse. Pärslaste vägi, mis nüüdisegsete ajaloolaste arvates koosnes umbkaudu 120 000 – 300 000 mehest, antiiksete allikate järgi aga rohkem kui kahest miljonist, saabus augusti lõpus või septembri alguses. Suures vähemuses kreeklased hoidsid pärslasi edukalt tagasi, põhjustades ründajatele märkimisväärseid kaotusi. Lahingu teisel päeval soostus kohalik elanik Ephialtes Trachisest tasu eest pärslastele näitama mägiteed, mis viis kreeklaste lahingurivi taha.[15] Kuulnuna mägiteed pidi lähenevast Pärsia väesalgast ja teades, et positsioone pole enam võimalik kaitsta, saatis Leonidas enamiku kreeklastest tagasi lõunasse, jäädes ise 300 spartalase ja 700 thespialasega nende taganemist katma, võideldes järgnenud lahingus surmani. Herodotose järgi jäid taganemist katma veel 400 teebalast, kuid enamik neist alistus.[16][17][18]
Artemisiumi poolsaare lähistel merelahingus pärslaste vastu Kreeka laevastikku juhtinud Themistokles taandus Termopüülide langemisest kuuldes Salamína (Salamise) saareni, et seada seal Peloponnesose poolsaare hoidmiseks sisse uus kaitseliin, enam-vähem ühel joonel Kórinthose maakitsusega, mida blokeeris ülejäänud Kreeka vägi. Sõjakavalusega meelitas Themistokles Pärsia laevastiku taas ründama ja lõi selle Salamise merelahingus puruks. Kartes Kreekas lõksu jääda, tõmbas Xerxes enamiku oma väest tagasi Väike-Aasiasse, jättes väejuhi Mardoniose Kreeka vallutamist lõpetama. Järgmisel aastal toimunud Plataia lahingus said Kreekasse jäänud Pärsia väed kreeklastelt otsustavalt lüüa.
Nii antiikajal kui ka tänapäeval on Termopüülide lahingut kujutatud vapruse sümbolina, sõjanduses ka esmaklassilise näitena maastiku taktikalise kasutamise ja sõdurite hea väljaõppe olulisuse kohta.