Tsütokiinid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.[1] Tsütokiinilaadseid valke on leitud ka bakteritel ja viirustel.
See artikkel räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit Tsütokiinid (ravim); taimedes ringlevate fütohormoonide kohta vaata artiklit Tsütokiniinid |
Tsütokiinid on erineva keemilise koostisega. Igale tsütokiinile vastab kindel retseptor. Need võivad moodustada võrgustikke.
Tsütokiine toodavad erinevad rakud, kuid enim on uuritud immuunsüsteemi moduleerivaid tsütokiine, mis reguleerivad immuunrakkude kasvu, diferentseerumist, aktivatsiooni ja immuunvastust. Tsütokiine vabastavad ka kasvajarakud kasvaja mikrokeskkonnas.
Tsütokiine toodetakse ka biotehnoloogiliselt ja neid kasutatakse mitmete bioloogiliste ravimite koosseisus.
Rakkudevahelise informatsiooni vahendamise käigus toimuvat tsütokiinide vabanemist mõjutavad ka parasiidid, bakterid, närvirakkude kasvufaktor[2], viirused jm. Tsütokiinide esinemine veres on esimeseks laboratoorseks tunnuseks, et organism on viirusega nakatunud.
Immuunsüsteemi aktivatsioonil osaleb hulgaliselt tsütokiine, kusjuures üks tsütokiin võib avaldada eri rakkudele erinevat toimet ja erinevad tsütokiinid võivad avaldada ühesugust toimet.[3]