Tsütomegaloviirus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tsütomegaloviirus (CMV) (nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest cyto – 'rakk' ja megalo – 'suur') on viiruste perekond herpesviiruste sugukonnast.[1] Viiruse looduslikeks peremeesteks on inimesed ja ahvid. Seni kuulub perekonda 8 liiki, sh inimese beetaherpesviirus 5 (Human betaherpesvirus 5) ehk inimese herpesviirus 5 (HHV-5)[1], mis nakatab inimest. Tsütomegaloviirus võib põhjustada näiteks kopsupõletikku ja mononukleoosi.[2][1] Enamikus meditsiinilises kirjanduses on CMV all mõeldud inimese herpesviirust 5, mis on tsütomegaloviirustest enim uuritud ja tüüpliik.[3] Herpesviiruste sugukonnas kuulub CMV alamsugukonda Betaherpesvirinae, kuhu kuuluvad veel perekonnad Muromegalovirus, Roseolovirus, Proboscivirus ja üks määramata perekond.[1] CMVga on lähedased teised herpesviiruste hulka kuuluvad alamsugukonnad Alphaherpesvirinae, kuhu kuuluvad näiteks ohatist põhjustavad lihtherpesviirused 1 ja 2 (Human alphaherpesvirus 1 ja Human alphaherpesvirus 2) ning Gammaherpesvirinae, kuhu kuulub Epsteini-Barri viirus.[3]
Tsütomegaloviirus | |
---|---|
Tsütomegaloviirusega nakatunud kops, kus on näha suurenenud rakutuumad | |
Taksonoomia | |
Riik |
Viirused Virus |
Selts |
Herpesvirales |
Sugukond |
Herpesviirused Herpesviridae |
Alamsugukond |
Betaherpesvirinae |
Perekond |
Tsütomegaloviirus Cytomegalovirus |
Kõigile herpesviirustele on omane võime püsida organismis latentses olekus pikka aega. Kuigi teda võib leiduda üle kogu keha, seostatakse CMV nakkust inimestel ja ka teistel imetajatel peamiselt süljenäärmetega.[4] Tsütomegaloviirusi on avastatud mitut liiki imetajatest, kuid need erinevad HHV-5st genoomse struktuuri poolest ja pole leitud, et need inimesel haigusi tekitaksid.