Tselluloosi- ja paberitööstus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Aprill 2024) |
Erialaterminoloogias mõistetakse "tselluloosi" (inglise keeles chemical pulp) all puidu keemilise ja "puitmassi" (inglise keeles mechanical pulp) all mehaanilise töötluse tulemusel saadud puidumassi. Kasutusel on kolm peamist keemilist protsessi: sulfitmeetod, Krafti protsess ja soodaprotsess. Mehaanilisel töötlusel võib saada kahte liiki puitmassi: termomehaanilist puitmassi ja defibröörpuitmassi.[1]
Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit.[2]
Tänapäeval valmistatakse tselluloosist lisaks paberile ka teisi tooteid. Näiteks toiduainetetööstuses on pakkematerjalina väga levinud õhuke läbipaistev või trükivärvidega kaunistatud tsellofaan, kuna see ei lase läbi õhku, vett, rasvu ega baktereid. Tekstiilitööstus kasutab tselluloosi kunstsiidi ehk viskoosi tootmiseks. Veel tehakse tselluloosist nitrotselluloosi, mis on suitsuta püssirohu ehk ballistiidi tooraineks, ning tselluloidi, mida tänapäeval kasutatakse peamiselt vaid lauatennisepallide valmistamiseks, kuid millest minevikus tehti esemeid nukkudest tselluloidfilmini.