Uri kuninglik mäng
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kuningamäng Ur on kahe mängijaga lauamäng, mida mängiti esmakordselt iidses Mesopotaamias kolmanda aastatuhande alguses eKr. Mäng oli populaarne kogu Lähis-Idas erinevate sotsiaalsete kihtide inimeste seas ning selle mängulaudu on leitud Mesopotaamiast nii kaugel asuvatest kohtadest nagu Kreeta ja Sri Lanka. Üks Briti Muuseumi valduses olev tahvel on dateeritud umbes 2600–2400 eKr, mis teeb sellest ühe vanima mängulaua maailmas.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2024) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Kuninglikku Uri mängu võrreldakse mõnikord teise iidse mänguga, mida see väga sarnaneb, kahekümne ruudu mänguga.
Mängu populaarsuse haripunktis omandas see vaimse tähtsuse ning mängus toimuvad sündmused peegeldavad mängija tulevikku ning edastavad sõnumeid jumalustelt või muudelt üleloomulikelt olenditelt. Uri mäng oli populaarne kuni hilise antiikajani, mil selle mängimine lõpetati, võib-olla arenes mõneks teiseks lauamänguks või tõrjus selle välja. Lõpuks unustati see kõikjal, välja arvatud India linna Kochi juudi elanikkonna seas, kes jätkasid selle versiooni "Asha" mängimist kuni 1950. aastateni, mil nad hakkasid Iisraeli emigreeruma.
Uri mäng sai oma nime, kuna see avastati esmakordselt inglise arheoloogi Sir Leonard Woolley poolt tema väljakaevamistel Uri kuninglikul kalmistul aastatel 1922–1934. Sellest ajast alates on mängu koopiaid leidnud ka teised Lähis-Ida arheoloogid. Teisel sajandil eKr mängitud Uri mängu reeglite osaline kirjeldus kiilkirjas on säilinud Babüloonia savitahvlil, mille on kirjutanud kirjatundja Itti-Marduk-balāṭu.
Selle tahvelarvuti ja mängulauda kujunduse alusel rekonstrueeris Briti Muuseumi kuraator Irving Finkel mängu põhireeglid. Mängu eesmärk on joosta mängulaud ja kõik oma mängunupud vastase ees maha kanda. Nagu tänapäevane backgammon, ühendab mäng nii strateegia kui ka õnne elemente.