Võsu
alevik Lääne-Virumaal Haljala vallas / From Wikipedia, the free encyclopedia
Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas. Ta asub Eesti põhjarannikul Käsmu lahe lõunakaldal. Võsu piirkonda kuuluvad Lobi, Lahe, Koolimäe, Koljaku, Korjuse ja Eru küla.
See artikkel räägib alevikust; botaanika mõiste kohta vaata artiklit Võsu (botaanika); perekonnanime kohta vaata Võsu (perekonnanimi) |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
Võsu | |
---|---|
Võsu keskus | |
Pindala | 5,8 km² (2020)[1] |
Elanikke | 418 (1.01.2019)[2] |
| |
EHAK-i kood | 9592[3] |
Koordinaadid | 59° 35′ N, 25° 58′ E |
1997. aastal jagati endine Võsu alev Võsu alevikuks ja Käsmu külaks. Võsu alevik kuulus 1999. aastani Võsu valda ja seejärel Vihula valda. Pärast 2017. aasta haldusreformi sai alevikust Haljala valla halduskeskus ja hiljem teenuskeskus.
Alevikus töötavad lisaks postkontorile ja kauplusele veel Võsu lasteaed, Võsu raamatukogu ja Võsu kool (põhikool, asutatud 1898). Võsu Kool tegutseb samas hoones 1932. aastast. Hoone ehitati spetsiaalselt kooli vajadusteks ja on 20. sajandi arhitektuurimälestisena kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse.[4] Valdavalt väikehoonestusega ja suvemajadega Võsu aleviku keskne ehitis on 1961. aastal valminud Võsu Rannaklubi hoone. Lisaks huviringidele ja rahvamajale tegutseb hoones Haljala vallavalitsus ja käib koos Haljala vallavolikogu.
Asulana on Võsu olnud ajalooliselt tugevalt seotud mererannaga. Alates 19. sajandi teisest poolest on kogunud tuntust Võsu kaunid merevaated, liivased kaldad ja männimetsad. Suvituskohana oli Võsu tuntud ka Peterburi ja Moskva prominentide hulgas.[5] Võsu valisid endale suvekoduks teiste tuntud inimeste seas näiteks Georg Ots, Kaljo Kiisk, Mikk Mikiver, Juhan Viiding. Võsu rannas asub Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuseks pink.[6] Praegugi on ligi 3 km pikkune Võsu mererand eelkõige tuntud selgeveelise merevee, liivase merepõhja ja valge liivaga suplusranna poolest. 2002. aastal andis rahvusvaheline komisjon Võsu rannale kvaliteetset looduskeskkonda tähistava sinilipu.[7]
Tuntumad iga-aastased kultuuriüritused on Võsu Muusikapäevad, Võsu Rannafestival ja Võsu Glämm.
Alevikku läbib kiirevooluline Võsu jõgi, mille suudmes paikneb Võsu sadam. 2015. aastal avatud Võsu sadama muulilt saab alguse 6 km pikkune valgustusega Võsu–Käsmu kergtee, mida ilmestab keskosas Eestis ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm.[8]