Väegrupi Nord tagalapiirkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
- Pikemalt artiklis Väegrupp Nord
- Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon NSV Liidus
See artikkel vajab toimetamist. |
Asutatud | 1941 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Võru |
Tegevuspiirkond | Loode-Venemaa ja Narva piirkond |
Juhtkond |
Franz von Roques Kuno-Hans von Both |
Emaorganisatsioon | väegrupi Nord |
Saksa vägede poolt sõjategevuse tulemusena okupeeritud territooriumitel kujunesid Saksa Wehrmachti väeüksuste lahingutegevuse ja -tagalapiirkonnad, kus Saksa tsiviilvõimuorganid puudusid ning tegutsesid Wehrmachti tagalapiirkonnad. Tagalapiirkonnad ja neis tegutsevate sõjaväeasutuste pädevused olid jagatud järgmiselt:
- rindejoonest kuni 20 km kaugusele läänesuunas, kuulus võim antud piirkonnas vahetult rindel tegutsenud Saksa armee diviisiülematele või korpusejuhatajatele;
- piirkonnas, mis asus rindejoonest 20–50 km kaugusel, kuulus võim armeede tagalakomandantidele (nn Korück);
- piirkonnas, mis asus rindejoonest 50 km kaugusel ja mis läänes piirnes tsiviilokupatsioonivalitsuse alla antud ala või Saksamaa põhiterritooriumiga, kuulus võim piirkonnas tegutsenud väegrupi (Väegrupp Nord, Mitte, Süd jne) tagalapiirkonna juhile.
Väegrupi Nord tagalapiirkond moodustati selle nime all kas 2. või 5. juulil 1941. Enne kandis see nime 101. tagalapiirkond. Väegrupp Mitte tagalapiirkonnas tegutses 102. ja Väegrupp Süd tagalas 103. tagalapiirkond. Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale allusid 18. novembri 1941. aasta seisuga kolm julgestusdiviisi: nr. 207, nr. 281 ja nr. 285. Tagalapiirkond oli jaotatud nende kolme julgestusdiviisi vastutusaladeks. 207. julgestusdiviisi vastutusalas oli kogu Eesti (v. a. Narva ümbrus) ja Peipsi-tagused alad Pihkvast Narvani. 285. julgestusdiviisi vastutusala jäi Pihkvast kirdesse kuni 18. armee tagalapiirkonnani Leningradi rindel. Kõige lõunapoolsem neist oli 281. julgestusdiviis, mis vastutas territooriumi eest Pihkvast lõunas kuni väegrupi „Mitte” tagalapiirkonnani lõunas ja 16. armee tagalapiirkonnani idas.
25. juulist 1941 kuni 26. märtsini 1944 kuulusid väegrupi Nord tagalapiirkonda ka Eesti alad. Tagalapiirkonna juhataja staap paiknes sel perioodil Võrus.
15. veebruaril 1944 allutati väegrupi „Nord” ülemjuhataja korraldusel armee tagalasse jäänud ja seniväegrupi tagala juhatajale allunud julgestusüksused operatiivselt armeedele. Tsiviilvalitsuste võim 20 km laiuses lahingutsoonis lõpetati. Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium 18. armee ülemjuhatajale. Eestis asunud SSi, politsei ja SD üksused jäeti Ostlandi kõrgema SSi ja politseijuhi Friedrich Jeckelni alluvusse. Wehrmacht võttis üle raudteede kaitse, aktiivne võitlus partisanide vastu jäi politseijõudude pädevusse.