Väljatugevus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Väljatugevus on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse vektorvälju, nagu seda on elektriväli, magnetväli ja gravitatsiooniväli. Nende väljade tugevust määratletakse kui jõudu, mida väli avaldab proovikehale (idealiseeritud kehale, mis ise ei mõjuta uuritavat välja).
Väljatugevuse mõistet kasutatakse samuti füüsika nelja põhijõu kirjeldamisel (vt Fundamentaalne vastastikmõju).