Võõrliik - Wikiwand
For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Võõrliik.

Võõrliik

Allikas: Vikipeedia

Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka tulnukateks ehk tulnukliikideks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.

Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.

Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.

Võõrliigid Eestis

Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.

Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega, kanada kuldvits, verev lemmalts jt.

Keskkonnaameti 2020. aasta käskkirja järgi tuleb Eesti loodusest eemaldada võõrliigid valgesaba-pampahirv, muflon, kanada kobras, nutria ja pesukaru.[1]

Euroliidu regulatsioon

Alates 3. augustist 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri (kokku 37 liiki). Sellesse kuuluvad teiste seas kaheksa Eestisse juba levinud liiki, sealhulgas sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk, signaalvähk, hiina villkäppkrabi, kaugida unimudil, punakõrv-ilukilpkonn.

Kogu nimekiri (nii nagu määruses kirjas):

  • Baccharis halimifolia L. – soolak puisaster
  • Cabomba caroliniana Gray – karoliina näkijuus
  • Callosciurus erythraeus Pallas, 1779 – puna-kabeorav
  • Corvus splendens Viellot, 1817 – õuevares
  • Eichhornia crassipes (Martius) Solms – harilik vesihüatsint
  • Eriocheir sinensis H. Milne Edwards, 1854 – hiina villkäppkrabi
  • Heracleum persicum Fischer – pärsia karuputk
  • Heracleum sosnowskyi Mandenova – sosnovski karuputk
  • Herpestes javanicus É. Geoffroy Saint-Hilaire, 1818 – täpikmangust
  • Hydrocotyle ranunculoides L. f. – tulik-vesipaunikas
  • Lagarosiphon major (Ridley) Moss – kähar näkikatk
  • Lithobates (Rana) catesbeianus Shaw, 1802 – härgkonn
  • Ludwigia grandiflora (Michx.) Greuter & Burdet – suureõieline ludviigia
  • Ludwigia peploides (Kunth) P.H. Raven – vaipludviigia
  • Lysichiton americanus Hultén and St. John – ameerika kevadvõhk
  • Muntiacus reevesi Ogilby, 1839 – hiina muntjak
  • Myocastor coypus Molina, 1782 – nutria
  • Myriophyllum aquaticum (Vell.) Verdc. – brasiilia vesikuusk
  • Nasua nasua Linnaeus, 1766 – ninakaru
  • Orconectes limosus Rafinesque, 1817 – ogapõskne vähk
  • Orconectes virilis Hagen, 1870
  • Oxyura jamaicensis Gmelin, 1789
  • Pacifastacus leniusculus Dana, 1852 – signaalvähk
  • Parthenium hysterophorus L. – prügi-neitsirohi
  • Perccottus glenii Dybowski, 1877 – kaugida unimudil
  • Persicaria perfoliata (L.) H. Gross (Polygonum perfoliatum L.) – haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
  • Procambarus clarkii Girard, 1852 – punane soovähk
  • Procambarus fallax (Hagen, 1870) f. virginalismarmorvähk
  • Procyon lotor Linnaeus, 1758 – pesukaru
  • Pseudorasbora parva Temminck & Schlegel, 1846 – ebarasboora
  • Pueraria montana (Lour.) Merr. var. lobata (Willd.) (Pueraria lobata (Willd.) Ohwi) – hõlmine pueraaria
  • Sciurus carolinensis Gmelin, 1788 – hallorav
  • Sciurus niger Linnaeus, 1758 – rebasorav
  • Tamias sibiricus Laxmann, 1769 – siberi-vöötorav
  • Threskiornis aethiopicus Latham, 1790 – valgesilm-iibis
  • Trachemys scripta Schoepff, 1792 – punakõrv-ilukilpkonn
  • Vespa velutina nigrithorax de Buysson, 1905 – aasia vapsik

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Eek, Liina; Kukk, Toomas 2013. Maismaa võõrliikide käsiraamat. Tallinn: Keskkonnaministeerium.

Välislingid

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Võõrliik
Listen to this article