Vaim
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses:
- filosoofilise terminina, mis tähistab elusolendite atribuuti – vt vaim (filosoofia)
- üleloomulik olend – Püha Vaim (Piiblis kasutatakse seda mõistet 79, Koraanis 4 ja Urantia raamatus 39 korda), kes elab omas vaimumaailmas, mida gnostikud kirjeldavad valgusmaailmana.
- vaim, vaimolend või ingel, kelle on Püha Vaim loonud täiuslikuna. Piiblis kasutatakse sõna "vaimud" 61 ja "ingel" 210 korda, Koraanis "ingel" 10 ja "džinn" 43 korda ning Urantia raamatus sõna "vaim" 21 ja "vaimolend" 82 korda.
- inimvaim, mille vaimolendid puhuvad (Piibel, gnostikud) või annetavad (Urantia raamat mõttekohandaja) inimesele ja mis osaleb tema vaimse arengu protsessis.[1]
See artikkel räägib üldmõistest; Puccini ooperi kohta vaata artiklit Vaimud (ooper) |
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
Sõnaühend "vaim tuli peale" märgib teatud erilise meeleseisundi saavutamist või inspiratsioonipuhangut, mis paneb aluse millelegi täiesti uuele.[2]
Vaimolenditeks nimetatakse ka erinevaid üleloomulikke ja müütilisi olendeid (esivanemate ehk surnute vaimud, langenud inglid ehk deemonid ja muud madalamad vaimolendid) ja loodusvaime, kelle ei ole füüsilist keha, kuid kes on mõnikord inimestele nähtavad.[2]