Valgustugevus

Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on füüsikaline suurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas.

Valgustugevuse tähist I_v kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest, siin kiirgustugevusest I_e. Kui vaatluse all on üksnes valgussuurused, kasutatakse tähist I (ilma indeksita).

Valgustugevuse mõõtühik on kandela (cd): 1 cd = 1 lm/sr.

Valgustugevus on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) üks seitsmest põhisuurusest.

Valgustugevuse definitsioon:[1] Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis:

${\displaystyle I\,=\,{\frac {\mathrm {d} \Phi }{\mathrm {d} \Omega }},}$

kus dΦ on valgusallikast lähtuv valgusvoog ja dΩ ruuminurk.

Kui valgustugevus on vaadeldavas ruuminurgas Ω igas suunas ühesuurune, avaldub valgustugevus sellesse ruuminurga kiirguva valgusvoo Φ ja ruuminurga Ω jagatisena:

${\displaystyle I_{v}={\frac {\Phi }{\Omega }}.}$