Veetše
From Wikipedia, the free encyclopedia
Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.
See artikkel räägib rahvakoosolekust ja võimuorganist keskaegsel Venemaal; varasema Jugoslaavia parlamendikoja kohta vaata artiklit Veetše (Jugoslaavia). |
Kroonikates on esmamainitud Belgorodi kohta 997. aasta all, Veliki Novgorodis 1016. aasta all, Kiievis 1068. aasta all.
Kui moodustati Kiievi-Vene riik, kasutasid ülikud veetšet vürsti võimu piiramiseks. Veetšekoosolekud levisid Venes laialt 11. sajandi teisest poolest ja 12. sajandist, mil vürstivõim nõrgenes ja Kiievi-Vene riik killustus.
Veetše ei taganud täielikku rahva võimu; tegelik võim kuulus ülikutele ja linlaste ülemkihile. Rahvahulgad said siiski teatud võimaluse poliitikaelu mõjutada. Seetõttu püüdsid ülikud veetše tähtsust vähendada ning vürstid püüdsid seda kaotada päris ära.
Kirde-Venes, kus linnu nõrgendas mongoli-tatari sissetung, likvideeris tugevnev suurvürstivõim veetšed juba 14. sajandi lõpuks. Rahvaülestõusude ajal aga moodustati linnades sageli veetšesid (Tveris 1293 ja 1327, Moskvas muuhulgas 1382, 1445 ja 1547).
Kõige kauem kestis veetšekord Novgorodi (1478. aastani) ja Pihkva riigis (1510. aastani), kus see saavutas kõige kõrgema arengutaseme, samuti Vjatkamaal.