Transpordigeograafia
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Transpordigeograafia ehk veonduse geograafia on majandusgeograafia haru, mis uurib inimeste, kaupade ja informatsiooni ruumilisi vahekordasid. Konkreetsemalt öeldes transpordi liikide kasutamise võimalusi reisijate, tooraine ja valmistatud kaupade kohale jõudmiseks.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Geograafia ja transport on ühenduses inimeste, tarbekaupade ja informatsiooni liikumise teel. Läbi aegade on transpordi kättesaadavus suurenenud ja see on omakorda viinud mobiilsuse usaldusväärsuse suurenemiseni. Eelnimetatud trend ulatub tagasi tööstusrevolutsioonini, kuigi märgatavalt võib kiirenemist täheldada alles 20. sajandi teisest poolest. Tänapäeva ühiskond toetub suures osas transpordisüsteemidele, mis tagavad neile tegutsemisvabaduse. Sellisteks tegevusteks võivad olla, näiteks pendelränne, energiavajaduste täitmine, kaupade laialivedamine ja isiklike vajaduste hankimine. Piisava transpordivõrgustiku arendamiseks on oluline teadvustada majandusarengu tähtsuse kasvu, mobiilsuse olulisust ning transpordivõrgustik peaks olema ühtlasi globaalse majanduse osa.
Transpordigeograafia mõõdab inimese aktiivsust asukohtade ulatuses. See keskendub sellistele keskkonnateguritele nagu reisimisele kulunud aeg, marsruut, transpordi viisid, transpordivahendi kasutatud ressurss ja eri transpordiliikide jätkusuutlikkus. Transpordi eesmärk on ületada ruumi, mis on kujundatud nii inimeste kui ka füüsiliste piirangute poolest, milleks on vahemaa, poliitilised piirid, aeg ja topograafia. Transpordi spetsiifilisemaks eesmärgiks on täita mobiilsuse vajadust, kuna see saab eksisteerida ainult siis kui toimub liikumine, kas siis inimeste või kaupade näol. Igasugune liikumine peab arvestama geograafilist asukohta ja siis valima olemasoleva transpordi viisi põhinedes ka maksumusele, kättesaadavusele ja ruumile.
Transport on üks majanduse asendamatu osa ning ühtlasi täidab olulist rolli teatud asukohtade vahel ruumis. Transport loob väärtuslikke ühendusi eri regioonide ja majandustegevuste ning inimeste ja ülejäänud maailma vahel. Transport on mitmemõõteline tegevus, mille olulisus on
Transpordi tähtsus on üha enam kasvav trend, seda kinnitavad järgmised probleemid:
Transpordiliikide seisukohalt on põhilisteks vormideks õhu-, raudtee-, maantee- ja veetransport. Igal neist on oma hind ning ka oma infrastruktuur ja liiklusvahend. Suurte koguste kaupade vedamiseks kasutatakse tavaliselt laevu. Laevade abil on võimalik vedada rohkem väiksemate kulude eest suuremate vahemaade taha. Inimestele, kes eelistavad lühikest sõiduaega ja võimalikult suurt mugavust, oleks kõige sobivamaks õhuteed ja maanteed. Raudteed kasutatakse tihti paikades, kus on vaja kaupu viia eemale veekogudest. Kuigi oluline oleks ära märkida, et Eestis on vastupidi, Eesti raudteetransport õitseb seetõttu, et Venemaa naftasaadusi toimetatakse veekogu juurde.
Maanteetransport ehk maanteevedu on kaupade ja inimeste vedu maanteedel. Kõige tavalisem maanteetranspordi vahent on sõiduauto, lisaks liigub teedel veel ka busse, veoautosid, jalgrattureid ja jalakäijaid. Sõiduautod pakuvad suurt vabadust inimeste liikumisele, kuid samas kasutavad nad palju energiat ning asfaltteede tõttu hõlmavad ka suurt maa-ala.
Veetransport on kõige aeglasem transpordivorm, mille abil saab inimesi ja kaupu vedada. Veetransport võib toimuda ookeanil, merel, järvel, jõel või kanalil. Veetranspordi vahenditeks võivad olla praamid, paadid, laevad ja purjekad.
Raudteetranspordi toimimiseks on vaja ehitada raudteesid ning neil liikumiseks ronge. Rong võib liikuda gaasi, diisli või elektri abil. Rongide abil saab vedada inimesi ning kaupu. Rongid on üsna energiasäästlikuid, kuid mitte nii palju kui laevad.
Õhutranspordi puhul kasutatakse enamasti lennukeid. Õhutransport on üks kiirematest reisimisviisidest. Lennukeid kasutatakse nii inimeste kui ka veoste toimetamiseks kaugete vahemaade taha. Kuna lennutransport on kõrge hinna ning suure energiakuluga, siis lühemate vahemaade puhul võidakse kasutada helikopterit.
Ressursid, inimesed ja majandustegevused ei ole siin maailmas suvaliselt jaotunud. Geograafia otsib asjade ruumilist korrastatust kui ka nende vahelisi interaktsioone. Transport on selle ruumilise korrastatuse üks elemente, samuti on see ka mõjutatud geograafia poolt ja samas mõjutab transport ise geograafiat. Transport ei ole teadusala, pigem rakendusvaldkond, mis kasutab erinevate teadusalade meetodeid ja kontseptsioone. Geograafe huvitab transport kahel põhjusel. Esiteks, transpordi infrastruktuurid, terminalid, varustus ja ühendused hõlmavad tähtsat kohta ruumis ja need moodustavad ruumilise süsteemi aluspõhja. Teiseks, geograafia püüab selgitada ruumilisi suhteid ning transpordivõrgustik on üks peamine huvipakkuv ruumiline interaktsioon. 20. sajandi teisel poolel on transpordigeograafia teadusharuna eraldunud majandusgeograafiast. Reisijate kasvav mobiilsus ja vedu õigustab transpordigeograafia teket kui spetsiaalset eriala. 1960. aastatel olid transpordikulud põhiliseks uurimisalaks ning transpordigeograafia toetus suures osas kvantitatiivsetele meetotidele. Alates 1970. aastatest alates oli globaliseerumine kõige keskmes, kaasaarvatus transpordigeograafias. 1970. ja 1980. aastatel pöörati siiski transpordile vähe tähelepanu majandusgeograafia kõrval, kuigi inimeste mobiilsus ja vedu ning madalad transpordi kulud olid siiski olulised tegurid globaliseerumise kõrval.
Transpordisüsteeme mõjutavad neli peamist tegurit:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
