For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Vesinikperoksiid.

Vesinikperoksiid

Allikas: Vikipeedia

Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend[1], ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2. See on värvitu vedelik (toatemperatuuril). Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija. Süttimatu aine.

Vesinikperoksiidi molekulmudel
Vesinikperoksiidi molekulmudel

Üldandmed

Molaarmass on 34,0147 g/mol. Tihedus on 1,450 g/cm3 (100% lahus temperatuuril 20 °C). Sulamistemperatuur on –0,43 °C.

Kasutamine

Meditsiinis kasutatakse 3-protsendilist vesinikperoksiidilahust erinevates olukordades, näiteks haavade desinfitseerimiseks. Vesinikperoksiid on värvuseta, peaaegu lõhnatu, nõrgalt happelise reaktsiooniga. Vere, mäda jm orgaanilise materjaliga kokkupuutel vabaneb hapniku aatom, mis hävitab baktereid, pleegitab ja eemaldab ebameeldiva lõhna. Eriti hästi toimib ta haavades leiduvatele anaeroobsetele mikroobide hävitamisel. Haava desinfitseerimisel lahustuvad ja eralduvad ka kuivanud vere- ja mädakoorikud.

Üle 35-protsendiline lahus on inimkehale söövitava või tugevalt ärritava toimega ja ohtlik. Neid lahuseid kasutatakse: oksüdeeriva agendina, söövitusaine elektroonikatööstus, samuti metalli viimistlusluses; mitmesugustes keemiatoodetes (näiteks puhastusvahendite, biotsiidide) toimeained, kosmeetika (näiteks: hambaravi) tooted segude koostises; pleegitusaine, sealhulgas paberimassi pleegitamine paberi tootmisel, kiud- ja mitte-kiudainete pleegitamine, kaasa arvatud puit, tekstiil, vaibad jne; tööstusliku heite- ja reoveepuhastuses.

Vesinikperoktsiidiga töötamisel tueb kanda kaitsekindaid, kaitserõivastust, kaitseprille, kaitsemaski. Vältida tolmu /suitsu /gaasi /udu /auru /pihustatud aine sissehingamist. Vesinikperoksiid on süttivate ainetega kokkupuutel tuleohtlik ja tulekahju korral peab kustutamiseks kasutama vett ja kindlasti mitte valgulise koostisega vahtusid. Vältida otsest päikesevalgust. Hoida eemal süttimisallikatest, kuumadest pindadest ja lahtisest tulest. Kemikaal ei ole püsiv, bioakumuleeruv ega toksiline. Aine on tugev oksüdeerija. Vesinikperoksiid laguneb veeks ja hapnikuks. Lagundamisel vabaneb soojus. Iga 1% vesinikperoksiidi võrdub mahult 3.3% aktiivse hapnikuga, s.t. 1 cm3 3% vesinikperoksiidi vesilahust suudab lagunemisel paisata keskkonda 10 cm3 gaasilist hapnikku. Ebastabiilne aine, laguneb kokkupuutel redutseerijtega või kõrgendatud temperatuuril. Stabilisaatorite lisamine on vajalik, et vältida kiiret lagunemist. Kui säilitada soovitatud tingimustel, võib esineda kontsentratsiooni langust (max 1% aastas), see on normaalne lagunemine. Happelised vesinikperoksiidi lahjendused on palju stabiilsemad kui samasuguse puhtusastmega aluselised lahused. Ilma katalüsaatori juuresolekuta võib vesiniku lagunemine kulgeda plahvatusega.

Kui inimene on saanud sissehingamisel kahjustuse, tuleks kannatanu toimetada värske õhu kätte ja asetada mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergesti hingata. Sissehingamine põhjustab inimesel hingamisteede ärritust (köha, kurguvalu, hingeldus ja survetunnet rindkeres), võib põhjustada kroonilist bronhiiti. Allaneelamine põhjustab rasket mao kahjustust ja seedekulgla verejooksu. Vabanenud hapnik võib põhjustada soolestiku lõhkemist või imenduda veresoonkonda, mille tagajärjel võib vereringes tekkida õhuemboolia. Nahale sattumise korral pesta rohke veega. Võib põhjustada naha ärritust ja keemilist põletust, mille sümptomid on punetus, valged laigud, villid. Silma sattumise korral loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega.

Avastamine

Louis Jacques Thénard avastas vesinikperoksiidi 1818. aastal. Ta sai selle baariumperoksiidi kokkusegamisel lämmastikhappega. Seda meetodit kasutati 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani.

Viited

  1. EE 10. köide, 1998.
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Vesinikperoksiid
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.