Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Perekonnas on umbes 700 liiki, Eestis on esindatud 3.
 |
See artikkel räägib perekonnast; sugukonna kohta vaata artiklit Vihmauslased |
| Vihmauss | |
|---|---|
 Harilik vihmauss | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Rõngussid Annelida |
| Klass |
Vöösed Clitellata |
| Alamklass |
Väheharjasussid Oligochaeta |
| Selts |
Haplotaxida |
| Sugukond |
Vihmauslased Lumbricidae |
| Perekond |
Vihmauss Lumbricus L. 1758 |
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga[viide?].
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.
Vihmauss surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele.
Vihmausside liikumine segab ja kobestab mulda.
Vihmauss veab maapinnalt oma käikudesse kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi. Need on talle toiduks. Nad on pimedad.
Oops something went wrong: