For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Vili.

Vili

Allikas: Vikipeedia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib õistaimede viljast; viljaks võidakse nimetada ka teravilja, aedvilja söödavat osa, loodet või mingi sihipärase tegevuse tulemust; germaani jumala kohta vaata artiklist Vili (jumal).

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Viljade ehitus. Lisateavet artikli arutelust
Lai valik vilju ühel Barcelona turul
Lai valik vilju ühel Barcelona turul

Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.

Vilja teke

Kui tolmlemineõietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond.

Vilja areng ja valmimine

Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu-, õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid.

Aiakultuuride viljadel eristatakse kolme küpsusastet: [1]

  • koristusküpsus – vili on lõpliku suuruse ja kujuga;
  • tarbimisküpsus – vili saavutab iseloomuliku põhivärvuse ja parima maitse;
  • bioloogiline küpsus – seemned pruunistuvad.

Seemned

Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogiliselt küps seeme on uue taime alge. Kui vili on tekkinud viljastumata munarakust ehk partenokarpselt, siis seemneid ei moodustu. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks.

Viljade ja seemnete levik

Bioloogilise küpsuse saavutanud viljad jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks. Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali, sulgviljal jääb viljakest seemne ümber ning vili ise kukub emataime lähedusse. Et aga emataime vahetus läheduses napib noore taime arenguks vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi, on taimedel välja kujunenud mitmeid levimisviise. Viljade ja seemnete levimisel tuntakse mõisteid autohooria ehk iselevi ja allohooria ehk tegurlevi. Iselevi vahendid ongi eelkõige paiskviljad, mis heidavad avanedes seemned emataimest võimalikult kaugele. Tegurlevi puhul kasutavad taimed teiste elusolendite (loomad, inimesed) ning loodusnähtuste (tuul, vesi) abi.

Leviku tüübid

Viljade liigitus

Liigitus tekkimise järgi

Liigitus ehituse järgi

Liigitus viljatüübi järgi

Liigitus levimisvahendi tüübi järgi

Viited

  1. Kivistik, J., Taim ja aednik, Tallinn, Ilo, 2007
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Vili
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.