Waterloo lahing
From Wikipedia, the free encyclopedia
Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Briti vägesid juhtis Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog ning nendega liidus olevaid Preisi vägesid feldmarssal Gebhard Leberecht von Blücher.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Waterloo lahing | |||
---|---|---|---|
Osa Waterloo kampaaniast | |||
"Waterloo lahing". William Sadleri maal | |||
Toimumisaeg | 18. juuni 1815 | ||
Toimumiskoht |
Belgia, Brüsseli lähedal 2 kilomeetrit Waterloo linnast 50° 40′ 49″ N, 4° 24′ 42″ E | ||
Tulemus | Koalitsiooni otsustav võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, 2 km kaugusel Waterloo linnast ja 15 km kaugusel Brüsselist ning see toimus väikesel, umbes 10 km pikkusel alal Brüsselisse suunduval maanteel.
Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, ent tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse. (Vaata kaarti "Lahingusse liikumise skeem")