![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Socrates_and_Xanthippe.jpg/640px-Socrates_and_Xanthippe.jpg&w=640&q=50)
Xanthippe
From Wikipedia, the free encyclopedia
Xanthippe [ksant'ipe] (Ξανθίππη; 4. sajandi lõpp – 3. sajandi algus eKr) oli vanakreeka filosoofi Sokratese naine.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Socrates_and_Xanthippe.jpg/320px-Socrates_and_Xanthippe.jpg)
Arvatakse, et ta oli Sokratesest palju (võib-olla 40 aastat) noorem, sest kui Sokrates 70-aastaselt suri, olid nende kolm poega alles lapsed. Arvatakse, et Xanthippe oli Sokratese teine abikaasa.
Ta oli kuulus oma terava keele poolest. On väidetud, et ta oli ainuke inimene, kes Sokratesest vaidluses võitu sai. Kord olevat ta pärast tüli tühjendanud ööpoti Sokratese pähe. Sokrates olevat öelnud: "Pärast äikest tuleb tavaliselt vihm."
Teated Xanthippest pärinevad põhiliselt Xenophonilt ("Mälestused Sokratesest"), kes kujutab teda erakordselt riiakana ja leppimatu abikaasana. On arvatud, et Sokrates abiellus Xanthippega selleks, et praktiseerida kannatlikkust. Lühidalt mainib Xanthippet ka Platon dialoogides "Sokratese apoloogia" ja "Phaidon".
Xanthippe riiakus ja halvatujulisus on saanud kirjanduses üldkohaks. Feministlikud autorid on sageli kujutanud Xanthippet Sokratese käitumise ohvrina.
Platoni dialoogis "Phaidon" on kujutatud Sokratese naise ahastust Sokratese eesseisva surma puhul.
Xanthippe esineb tegelasena näiteks Pekka Himaneni raamatus "Himeros".