Õpetajate Koda

Õpetajate Koda oli Eesti õpetajate kutsealane omavalitsus aastail 1936–1940.

Tema ülesandeks oli koondada avalikõiguslikul alusel õpetajate kutseorganisatsioone ja ühendada õppejõude õppe- ja kasvatustöö edukamaks arendamiseks ja viljastamiseks, selgitada ja kaitsta õppejõudude kutseõiguslikke, majanduslikke ja vaimseid huve ja vajadusi ning toetada riigi- ja omavalitsusasutisi neile pandud ülesannete täitmisel.

Õpetajate Koja liikmed olid kuus õppejõudude keskorganisatsiooni: Eesti Õpetajate Liit, Eesti Keskkooliõpetajate Kogu, Eesti Kutsekooliõpetajate Ühing, Täienduskoolide Õpetajate Ühing, Eesti Põllumajanduslikkude Koolide Õpetajate Selts ja Eesti Lasteaednikkude Selts.

Hääleõigus oli 6340 õpetajal, kes maksid iga aasta oktoobris koja heaks 0,02% oma aastapalgast^[1].

Õpetajate Koja nõukogu liikmete loend (RTL 1936, 85)

Algkooliõpetajate ja lasteaednikkude sektsioon

• Enn Murdmaa
• Jaan Rummo
• Hilda Ennemuist
• Juhan Tork
• Ants Ruut
• Jüri Uustalu
• Peeter Raudsepp
• Jüri Söödor
• Toomas Algma
• Theodor Randvere
• Peeter Algma
• Elmar Raidal
• Albert Seppel
• Aleksander Anissimov
• Hilda Sillaots

Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate sektsioon

• Viktor Neggo
• Friedrich Klement
• Georg Köösel
• Evald Laanebeck
• Anton Üksti
• Kalev Ratasepp
• Alfred Kivirähk
• Aleksander Pendre
• Eduard Pukk
• Alide Kuusik
• Henno Jänes
• Jacob Hansen
• Oskar Paas
• Georg Aleksejev
• Linda Kütt

Kutse- ja täienduskooliõpetajate sektsioon

• August Mutt
• Edgar Treuberg
• Anni Varma
• Ellen Lepp
• Mihkel Vellemaa
• Natalie Kalamees
• Artur Kaljot
• Juhan Maismaa
• Mihkel Nõmmik
• August Kilgas
• Aleksander Arak
• Karl Maasik
• Frits Raska
• Peeter Kitzberg
• Viktor Riks