Üleujutus

Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.

See artikkel räägib üldmõistest; Poola ajaloosündmuse kohta vaata artiklit Uputus (Poola); Poola filmi kohta vaata artiklit Uputus (film); Henryk Sienkiewiczi romaani kohta vaata artiklit Uputus (romaan).

---

Kõnnitee üleujutus Emajõe kaldal, Kroonuaia silla all Tartus 2025. aasta jaanuaris

Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan

Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja

Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks. Ajutine on näiteks kevadine jõe suurvesi, mis tõuseb üle jõesängi kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.

Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades jt.

Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest (orkaanid, tsunamid jt).

Üleujutuse motiiv esineb (tavaliselt veeuputuse nimetuse all) müütides, usundiloos on tuntuim suur veeuputus vanas testamendis.

Eestis on 34 üle­ujutus­ohu ala.^[1]

Vaata ka

• Üleujutustasandik

Välislingid

 Üleujutus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis