15. märts

Eestis

1526 – jätkusid reformatsiooniaegsed rahutused, rüüstati Uus-Pärnu kirikuid.
1925 – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.^[1]
1929 – Tallinna restoranides kehtestati 10-protsendine sunduslik jootraha.^[2]
1931 – Richard Roht ja Mart Raud heideti Eesti Kirjanikkude Liidust välja.^[3]
1938 – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär.^[1]
1946 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Eest NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.
1959 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseisu valimised.
1990 – 1985. aastal valitud Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis pidas oma viimase istungi.^[4]
2005 – Tallinnas moodustasid uue koalitsiooni Res Publica ja Keskerakond. Tõnis Palts jäi linnapeaks, volikogu esimeheks sai Edgar Savisaar.

Maailmas

0044 eKr – Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati Pompeiuse teatris rühma senaatorite poolt (märtsi iidid).
1493 – Christoph Kolumbus jõudis oma esimeselt reisilt läänepoolkerale tagasi Hispaaniasse.
1560 – ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, seevastu võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.
1580 – Hispaania kuningas Felipe II pani Madalmaade vabadusvõitluse liidri Oranje Willemi pea eest välja 25 000 kuldmünti.
1776 – Lõuna-Carolina kuulutas end esimese Põhja-Ameerika kolooniana Briti emamaast sõltumatuks.
1827 – Toronto anglikaani piiskopi John Strachani algatusel asutati nime King’s College at York all Toronto Ülikool.
1892 – Jesse W. Reno patentis esimese eskalaatori, mis ehitati ka valmis 1896. aastal New Yorgis.
1903 – Suurbritannia viis lõpule Põhja-Nigeeria vallutamise.
1906 – Manchesteris asutasid Henry Royce ja Charles Rolls ettevõtte Rolls-Royce Limited.
1907 – sel ja järgmisel päeval toimusid Soome Suurvürstiriigis esimesed Soome parlamendi valimised. Need olid esimesed parlamendivalimised, kus naistel oli nii passiivne kui ka aktiivne valmisõigus.
1916 – USA president Woodrow Wilson saatis 12 000 USA sõdurit üle piiri Mehhikosse kindral John Pershingi Pancho Villa juhitud mässuliste talupoegade vastu.
1917 – Veebruarirevolutsioon: Venemaa keiser Nikolai II loobus Pihkvas Venemaa ainuvalitseja tiitlist ja Venemaa keisri troonist.
1939 – Saksamaa okupeeris Tšehhi.
1940 – Hermann Göring ütles, et 100–200 kirikukella on Saksamaale piisav: ülejäänud võib sulatada sõjatööstuse tarbeks.
1985 – arvutifirma Symbolics registreeris esimese com-internetidomeeni: symbolics.com.
1988 – Iisraeli võimud kehtestasid palestiinlastele okupeeritud territooriumil liiklemise keelu.
1990 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu esimeseks presidendiks. Samal päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu õigustühiseks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
1991 – Serbia president Borislav Jovic astus tagasi, kuna kollektiivne presidentuur ei suutnud kehtestada üleriigilist eriolukorda.
1991 – Saksamaa saavutas Teise maailmasõja järel taas täieliku iseseisvuse. Nimelt neli seni Saksamaad okupeerinud riiki NSV Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA loobusid kõikidest seni veel alles jäänud nõudmistest.
1992 – Bosnia sõda: Bosnia ja Hertsegoviinasse paigutati ÜRO rahuvalve üksused (UNPROFOR).
1992 – Türgi idaosa tabas maavärin, surma sai 800 inimest.
1994 – Kirde-Brasiilia vangide ülestõusus võeti pantvangi katoliku kardinal, kaks piiskoppi ja veel 15 inimest.
1994 – võeti vastu Valgevene põhiseadus.
1996 – Taiwani president nõudis, et Hiina lõpetaks saareriigi ärritamise sõjaväemanöövritega. Hiina teatas seepeale uute manöövrite korraldamisest Taiwanile veelgi lähemal.
1996 – Hollandi lennukitööstuskompanii Fokker teatas oma pankrotist, tuues kaasa suurima koondamise riigi ajaloos.
1999 – Põhja-Iirimaal hukkus autopommiplahvatuses Rosemary Nelson, tuntud advokaat, kes esindas katoliiklastest kliente mitmes kohtuprotsessis, mida meedias laialdaselt kajastati. Mõrva võttis omaks katoliiklastevastane terrorirühmitus Red Hand Defenders.
2011 – Süüria julgeolekujõud kasutasid Aleppos ja Damaskuses toimunud meeleavalduste mahasurumiseks tulirelvi. Algas Süüria kodusõda.

Pikemalt artiklis Surnud 15. märtsil

44 eKr – Julius Caesar (mõrvati), rooma imperaator
1832 – Otto Wilhelm Masing, eesti kirja- ja keelemees ning pastor
1842 – Luigi Cherubini, itaalia helilooja
1934 – Aleksander Melnikov, Tartu Ülikooli kriminalistika õpetaja
1937 – H. P. Lovecraft, USA õuduskirjanik
1938 – Nikolai Buhharin, vene revolutsionäär (hukati)
1938 – Aleksei Rõkov, vene revolutsionäär ja nõukogude poliitik (hukati)
1938 – Genrihh Jagoda, NKVD juht aastail 1934–1936 (hukati)
1938 – Nikolai Krestinski, vene revolutsionäär (hukati)
1944 – Jüri Brandt, eesti põllumees
1970 – Tarjei Vesaas, norra kirjanik
1972 – Theodor Gutman, endine Eesti konsul Buenos Aireses
1975 – Aristoteles Onassis (Αριστοτέλης Ονάσσης), kreeka reeder
1993 – Valmar Adams, eesti kirjanik
1994 – Ilmar Malin, eesti maalikunstnik
1998 – Benjamin Spock, ameerika lastearst, olümpiavõitja sõudmises (1924)
2004 – John Pople, inglise keemik, Nobeli keemiaauhind 1998
2010 – Heno Sarv, Eesti kultuurigeograaf ja etnoloog

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Märts >>
E	T	K	N	R	L	P
24	25	26	27	28	1	2
3	4	5	6	7	8	9
10	11	12	13	14	15	16
17	18	19	20	21	22	23
24	25	26	27	28	29	30
31	1	2	3	4	5	6
2025