1803

1803. aasta (MDCCCIII) oli 19. sajandi 3. aasta.

3. jaanuar (vkj 22. detsember) – Tartu ülikooli esimeseks rektoriks valiti Georg Friedrich Parrot^[1].
5. veebruar (vkj 24. jaanuar) – koostati "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt nähti ette nelja liiki õppeasutuste loomist: kihelkonnakoolid kohtadel, kreiskoolid maakonnalinnades, kubermangukoolid ehk gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikoolid^[1]. Et koole keskselt juhtida, moodustati Venemaal kuus õpperingkonda^[1]. Tartu ülikooli ja õpperingkonna juhiks (kuraatoriks) sai Friedrich Maximilian Klinger^[1].
Veebruar-märts – Liivimaa maapäeval oli põhifookuses talurahva olukorra parandamine ja abiteo normeerimine^[1].
Mais ja juunis hakkas kõigis Põhja-Eesti eramõisates tegutsema vallakohus^[1].
Liivimaa kubermangu valitsus teatas talupoegadele, et Venemaa keisri käsul moodustati erikomitee, mis valmistab ette talurahvaseadusi ja töötab välja uusi vakuraamatuid^[1].
Juunis asutati Tartu ülikooli botaanikaaed^[1].
Juunis ja juulis toimusid Eestimaal Perilas ja Suuremõisas talurahvarahutused, milles nõuti teoorjuse vähendamist^[1].
14. september (vkj 2. september) – asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja joonistuskool^[1].
24. september (vkj 12. september) – keiser Aleksander I kinnitas Tartu Ülikooli põhikirja^[1].
13. oktoober (vkj 1. oktoober) – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt^[1].
Eestimaa kubermangus hakati moodustama kihelkonnakohtuid.

24. juuli – Adolphe Charles Adam, prantsuse helilooja
11. detsember – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
26. detsember – Friedrich Reinhold Kreutzwald, eesti kirjanik ja rahvaluule töötleja

[1]
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111

Sündmused Eestis