1848. aasta (MDCCCXLVIII) oli 19. sajandi 48. aasta.
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1810. aastad |
1820. aastad |
1830. aastad |
1840. aastad
| 1850. aastad
| 1860. aastad
| 1870. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1844 |
1845 |
1846 |
1847 |
1848
| 1849
| 1850
| 1851
| 1852
| ►
| ►►
1848. aasta revolutsioonid: Euroopas ja kogu maailmas toimusid rahvuslikud revolutsioonid, mis suruti monarhistlike režiimide poolt maha.
- 20. jaanuar – Pärast oma isa Christian VIII surma sai Taani kuningaks Frederik VII.
- 24. jaanuar – James W. Marshall leidis Colomas Sutter's Millis kulda, vallandades California kullapalaviku.
- 2. veebruar – Sõlmiti Ameerika-Mehhiko sõja lõpetanud Guadalupe Hidalgo leping, millega sai USA endale suuri läänealasid.
- 21. veebruar – Ilmus Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teos "Kommunistliku partei manifest".
- 24. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis Philippe I loobus troonist, mille järel loodi Prantsusmaa Teine Vabariik.
- 13. märts – Vürst Metternich astus Viinis puhkenud rahutuste tõttu Austria kantsleri kohalt.
- 15. märts – Ungari haritlased korraldasid veretu revolutsiooni Austria vastu.
- 23. märts – Uus-Meremaale praeguse Dunedini linna paiga juures maabus esimene rühm briti uusasunikke.
- 18. mai – Tegevust alustas Frankfurdi rahvuskogu.
- 29. mai – Wisconsin sai Ameerika Ühendriikide 30. osariigiks.
- 30. mai – Itaalia Esimene Iseseisvussõda: Kuningas Carlo Alberto juhitud Sardiinia väed võitsid Goito lahingus Josef Radetzky juhitud austerlasi.
- 19. juuli – New Yorgi osariigis Seneca Fallsis avati kaks päeva kestnud naiste õiguste konverents, mis oli esimene USA-s toimunud naiste õiguse ja feminismialaline konverents.
- 12. september – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
- 31. oktoober – Austria prints Alfred Windisch-Graetz vallutas Viini.
- 3. november – Hollandis kuulutati välja Johan Rudolph Thorbecke koostatud põhiseadus, mis vähendas Hollandi monarhia võimu.
- 7. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis Zachary Taylor.
- 24. november – Paavst Pius IX põgenes Roomast Gaetasse.
- 26. jaanuar (vkj 14. jaanuar) – Venemaa keiser kinnitas Tartu Veterinaariakooli põhikirja, misjärel 24. aprillil (vkj 12. aprillil) määrati koolile direktor ja 13. oktoobrist (vkj 1. oktoobrist) alustati kooli kliinikus haigete loomade vastuvõttu[1].
- 31. jaanuar (vkj 19. jaanuar) – Georg von Kotzebue immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- Kevadeks oli Liivimaal usuvahetusliikumine vaibunud[1].
- 20. juuli (vkj 8. juuli) – Eestimaa kuberner võttis kooleraepideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid[1]. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtu, millest 250 lõppes surmaga[1].
- 22. august – Tallinnas olid kõik tänavavalgustuslaternad kanepiõli asemel lambipiiritusele üle viidud[viide?].
- 6. detsember (vkj 24. november) – Alexander von Bodisco immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 5. jaanuar – Sam Steele, Kanada sõjaväelane ja politseinik
- 19. jaanuar – Matthew Webb, inglise meremees ja ujuja
- 24. jaanuar – Vassili Surikov, vene maalikunstnik
- 16. veebruar – Hugo de Vries, hollandi bioloog
- 16. veebruar – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 10. märts – Kate Sheppard, Uus-Meremaa sufražett
- 19. märts – Wyatt Earp, Ameerika Ühendriikide püstolikangelane
- 27. aprill – Otto, Baieri kuningas
- 29. aprill – Raja Ravi Varma, India kunstnik
- 15. mai – Viktor Vasnetsov, vene maalikunstnik
- 7. juuni – Paul Gauguin, prantsuse maalikunstnik
- 9. juuli – Roberto I, Parma hertsog
- 15. juuli – Vilfredo Pareto, Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog
- 25. juuli – Arthur Balfour, Suurbritannia riigimees
- 19. august – Gustave Caillebotte, prantsuse maalikunstnik
- 1. september – Auguste Forel, Šveitsi mürmekoloog, neuroanatoom ja psühhiaater
- 12. september – Andreas Kurrikoff, eesti rahvusliku liikumise tegelane
- 5. oktoober – Guido von List, Austria okultist
- 1. november – Jules Bastien-Lepage, prantsuse kunstnik
- 19. november – Enn Uuetoa, eesti laevakapten
- 25. november – William Frederick Denning, briti astronoom
- 6. detsember – Johann Palisa, Austraalia astronoom
- 9. jaanuar – Caroline Herschel, Saksamaa ja Briti astronoom
- 20. jaanuar – Christian VIII, Taani kuningas
- 7. veebruar – Christen Købke, taani maalikunstnik
- 11. veebruar – Thomas Cole, Ameerika Ühendriikide kunstnik
- 17. veebruar – George W. Campbell, Ameerika Ühendriikide riigitegelane
- 18. veebruar – Joseph Gerhard Zuccarini, saksa botaanik
- 23. veebruar – John Quincy Adams, Ameerika Ühendriikide president
- 29. veebruar – Louis-François Lejeune, prantsuse sõjaväelane, kunstnik ja litograaf
- 26. märts – Steen Steensen Blicher, Taani kirjanik
- 27. märts – Gabriel Bibron, prantsuse zooloog
- 29. märts – John Jacob Astor, saksa-ameerika ettevõtja
- 28. juuni – Jean-Baptiste Debret, prantsuse kunstnik
- 7. august – Jöns Jacob Berzelius, rootsi keemik ja mineraloog
- 12. august – George Stephenson, inglise insener
- 29. august – Martinus Rørbye, taaninorra maalikunstnik
- 2. oktoober – Georg August Goldfuss, saksa paleontoloog, zooloog ja botaanik
- 9. november – Robert Blum, Saksa poliitik
- 23. november – John Barrow, Briti riigiametnik
- 24. november – William Lamb, Briti poliitik
- 19. detsember – Emily Brontë, inglise kirjanik
- (arvatav surma-aasta) – Ludwig Leichhardt, saksa maadeuurija ja loodusteadlane
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
