1887

1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1883 | 1884 | 1885 | 1886 | 1887 | 1888 | 1889 | 1890 | 1891 | ► | ►►

Sündmused Eestis

• 13. jaanuar (vkj 1. jaanuar) – jõustus seadus, mille järgi endised kroonutalupojad pidid oma rendimaa välja ostma ja tähtajaks määrati kuni 45 aastat^[1]. Kroonu- ja eramõisate talupoegade vahel kaotati erinevused maksude ja koormiste osas^[1].
• 7. veebruar (vkj 26. jaanuar) – riiginõukogu otsusega taheti moodustada kõiki tüüpi üldhariduskoolide juhtimise ja nende tegevuse järelevalvamiseks direktorite (kubermangude rahvakoolides) inspektorite (maakondade rahvakoolides) ametikohad^[2].
• Venestusaeg. Aprillis avaldati ringkiri, kus sätestati, et vallavalitsustes tohib teiste ametiasutustega suheldes kasutada vaid vene keelt^[1].
• 22. aprill (vkj 10. aprill) – Venemaa keiser kinnitas seaduse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mis nägi ette, et kõikides poeglastegümnaasiumides ja reaalkoolides (pluss nendega ühesuguste õigustega eragümnaasiumides) tuli 1887./1888. õppeaastast sujuvalt üle minna venekeelsele õppetööle^[1].
• 15. mai (vkj 3. mai) – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts "Ilmatar"^[1].
• Venestusaeg. Aleksander III kinnitas "Ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangudes"^[1].
• 27. oktoober (vkj 15. oktoober) – Lilli Suburgi eestvõttel hakkas ilmuma ajakiri "Linda. Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale"^[1].
• Narvas alustas tegevust muusikakool^[1].

Sündmused maailmas

• rajas Saksa elektrotehnik ja tööstur Robert August Bosch Stuttgardis tehase sisepõlemismootorite magneetode tootmiseks.
• leiutas Zürichis elav šveitsi arst Eugen Frick kontaktläätsed, mida hakkas tootma sakslane Carl Zeiss Saksamaal.
• Albert Michelson ja Edward Morley viisid läbi Michelson–Morley eksperimendi.

Sündinud

• 7. jaanuar – Oskar Luts, eesti kirjanik
• 10. veebruar – Gustav Talts, eesti advokaat
• 22. veebruar – Savielly Tartakower, juudi päritolu Poola-Prantsuse maletaja
• 7. märts – Heino Eller, eesti helilooja ja muusikapedagoog
• 23. märts – Juan Gris, hispaania kunstnik
• 1. aprill – Leonard Bloomfield, USA keeleteadlane
• 11. aprill – Hans Alver, Haapsalu linnapea
• 28. mai – Jim Thorpe, USA kergejõustiklane
• 30. juuni – Victor d'Arcy, Suurbritannia kergejõustiklane
• 6. juuli – Jaan Jaago, eesti maadleja
• 28. juuli – Heranuš Aršakjan, armeenia luuletaja
• 12. august – Jaan Usin, Eesti sõjaväelane
• 23. oktoober – Hans Sumeste, eesti ajakirjanik
• 30. oktoober – Karl Mutso, eesti sõjaväelane
• 17. november – Anton Õunapuu, eesti skaudiliikumise rajaja
• 19. november – James Sumner, USA biokeemik, Nobeli laureaat 1946
• 23. november – Boris Karloff, inglise filminäitleja

Surnud

• 24. märts – Ivan Kramskoi, vene maalikunstnik ja kunstikriitik
• 4. juuni – Albert-Ernest Carrier-Belleuse, prantsuse skulptor
• 30. juuni – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog