19. aprill

1915 – Tallinnas algas kergejõustikuhooaeg; esimene võistlus oli murdmaajooks Nõmmelt Kadriorgu ja jooksu võitis Jüri Lossmann.^[1]
1921 – sõjaministri käskkirjaga kehtestati "Porilaste marsi" kasutamine riigivanema tervitusmarsina.^[2]
1931 – Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärast Leopold Nielenderi ja Aleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kallale kohtunikule Nikolai Matsovile^[1].
1938 – riigihoidja Konstantin Päts andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus"^[3], "Maakonnaseadus", "Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus". Viimati nimetatud seadus määras, et haldusüksused, külad ja alevikud peavad kandma eestipärast nime.
1975 – Heinrich Mark valiti Eesti Komitee esimeheks.
1977 – toimus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Moel NSV Liidu õhujõudude lennuki AN-24 lennuõnnetus (Moe lennukatastroof), kui see maandumisel ohutusnõuete rikkumise ja Moe katlamaja korstnal ohutustulede puudumise tõttu põrkas kokku katlamaja korstnaga. Hukkusid kõik 21 lennukis olnud sõjaväelast.

1897 – USA-s toimus esimene Bostoni maraton.^[4]
1943 – algas Varssavi geto ülestõus^[5]
1943 – NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega moodustati Vastuluure Peavalitsus SMERŠ.
1945 – Teine maailmasõda: USA väed hõivasid Leipzigi.^[6]
1965 – Gordon Moore avaldas ajakirjas Electronics Magazine hiljem Moore'i seadusena tuntuks saanud tähelepaneku, et transistoride arv mikrokiibil kasvab eksponentsiaalselt.
1990 – Nõukogude Liit alustas Leedu suhtes majandusblokaadi.^[7]
1995 – Ameerika Ühendriikides Oklahoma Citys leidis aset pommiplahvatus, milles hukkus 168 inimest.
2007 – Soome president Tarja Halonen nimetas ametisse peaminister Matti Vanhaneni uue valitsuse. See oli esimene valitsus maailmas, kus naisministrite arv (12) ületas meestest valitsusliikmete arvu (8).

Pikemalt artiklis Surnud 19. aprillil

Sündmused