1926

Pikemalt artiklis 1926. aasta Eestis

1. jaanuar – lõppes tšekisüsteem, viin ja alkohoolsed joogid läksid vabamüüki.
4. jaanuar – Tartus avati raudbetoonist Vabadussild (64,5 m).^[1]
19. jaanuar – registreeriti osaühisus Mootor. Ettevõttest sai hiljem Eesti suurim autotranspordifirma.^[1]
24. jaanuar – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.^[1]
30. jaanuar – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.^[1]
5. veebruar – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.^[2]
6. veebruar – lõppesid 5. veebruaril alanud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Tallinna ja Riia linnavõistlustel võitsid lätlased 22:17.^[2]
19. veebruar – Riigikogus võeti vastu popsiseadus.^[3]
21. veebruar – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.^[2]
28. veebruar – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri jooksus esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.^[2]
28. veebruar – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).^[2]
5. märts – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.^[1]
12. märts – põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
13. märts – Tallinnas toimus esimene ajakirjanike ball, millest hiljem kujunes iga-aastane Eesti seltskonnaelu suursündmus.^[1]
14. märts – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.^[2]
14. märts – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.^[2]
25. märts – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.^[2]
27. märts – Eduard Brock tegi Eesti meistrivõistlustel tõstmises poolraskekaalus vasaku käega rebimises uue maailmarekordi.^[2]
28. märts – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.^[2]
8. aprill – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.^[2]
23. aprill – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber, millega tähistati Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva.^[2]
25. aprill – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused lauatennises ehk tollal pingpongis.^[2]
2. mai – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.^[2]
16. mai – Eesti Foto-Klubi avas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.^[1]
16. mai – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.^[2]
13. juuni – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.^[2]
16. juuni – tegevust alustas Vabadussõja Ajaloo Komitee.^[1]
19. juuni – Pirital toimus Eesti esimene orienteerumisvõistlus, mille võitis Julius Tiisfeldt.^[2]
24. juuni – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas "Lembit".^[1]
1. juuli – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.^[1]
18. juuli – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.^[1]
30. juuli – tuhanded tallinlased jälgisid Kadrioru staadionil maailmarekordimehe Paavo Nurmi jooksu.
Juulis ilmus 1200-leheküljeline teos "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".^[1]
1. august – avati 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Sondast Mustveesse.^[1]
1. august – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.^[2]
29. august – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.^[1]
12. september – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.^[1]
26. september – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
8. oktoober^[küsitav] – Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino Gloria Palace.
Oktoobris ilmus Anton Hansen Tammsaare romaanisarja esimene köide.^[1]
18. detsember – Raadio Ringhääling alustas Eestis regulaarseid raadiosaateid.
31. detsember – asutati Saaremaa Merispordi Selts.
Sel aastal said Eestis linnaõiguse viis uut linna: Põltsamaa ja Tapa (mõlemad 30. juunist), Tõrva ja Türi (mõlemad 2. juulist) ja Nõmme (12. novembrist).^[1]
Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus kutsus Estonia teatri pedagoogiks-hääleseadjaks Armanda degli Abbati-Campodonico.

Pikemalt artiklis Sündinud 1926

1. jaanuar – Kalju Leht, eesti kirjandusteadlane
8. jaanuar – Aksel Pajupuu, eesti koorijuht
2. veebruar – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
2. veebruar – Arno Köörna, eesti majandusteadlane
3. veebruar – Gunnar Pedraudse, eesti helilooja
7. veebruar – Mark Taimanov, vene maletaja
10. veebruar – Arvi Parbo, ettevõtja
11. veebruar – Heljo Mänd, eesti kirjanik
11. veebruar – Ott Ojamaa, eesti tõlkija
17. veebruar – Lia Laats, eesti näitleja
19. veebruar – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
28. veebruar – Svetlana Allilujeva, Stalini tütar
25. märts – László Papp, ungari poksija
31. märts – John Fowles, inglise kirjanik
21. aprill – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
23. aprill – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
9. mai – Helju Rammo, eesti lastekirjanik
4. juuni – Ain Kaalep, eesti kirjanik ja tõlkija
5. august – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
9. november – Ülo Kaasik, Eesti matemaatik
9. november – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Nobeli auhinnad

Viited

Wikiwand - on