Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese. Laiemas mõttes räägitakse aastast ka seoses mis tahes planeedi tiirlemisega ümber Päikese, näiteks Marsi puhul Marsi aastast.
 |
See artikkel on ajavahemikust; Eesti filmi kohta vaata Aastad (film) |
Aja füüsikalise mõõtühikuna võrdub aasta 365,25 ööpäevaga ehk 31 557 600 sekundiga. Selle suuruse mõõtühiku rahvusvaheline tähis on a (ladina keele sõnast annus, aasta).
Väga suurte ajavahemike puhul kasutatakse mõõtühikutena mega-aastat (miljon) aastat (Ma) ja giga-aastat (Ga).
Pretsessioonist põhjustatud muutuste tõttu saab aasta pikkust arvestada mitmeti.
Pikemalt artiklis Troopiline aasta
Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist. Selle ajaga teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje (365,24219 keskmist päikeseööpäeva).
Nutatsiooni tõttu troopilise aasta pikkus pisut kõigub. Keskmine troopiline aasta seda ei arvesta.
- Pikemalt artiklis Sideeriline aasta
Sideeriline aasta ehk täheaasta on tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese, st aeg Päikese kahe järjestikuse ühesuguse asendi vahel (tähe suhtes) näival trajektooril taevavõlvil. Selle pikkus on 365,2564 keskmist päikeseööpäeva.
- Pikemalt artiklis Anomalistlik aasta
Anomalistlik aasta on ajavahemik Maa kahe läbimineku vahel periheelist (365,2596 keskmist päikesepäeva).
- Pikemalt artiklis Kuuaasta
Kuuaasta koosneb Kuu 12 tiirust ümber Maa. Ta kestab 354 päeva ning on päikeseaastast umbes 11 päeva lühem.
Fenoloogiline aasta on ajavahemik mingi fenoloogilise sündmuse (loodusliku aastaajalise sündmuse) kahe järjestikuse toimumise vahel. Sääraseks sündmuseks võib olla näiteks suurvesi mõnes jões, mõne linnuliigi ränne või mõne taimeliigi õitsemine.
Kalendriaasta on ajavahemik kahe järjestikuse ühesuguse kuupäeva vahel mingis kalendris.
Tavaliselt püüavad kalendrid olla sünkroonitud aastaaegadega. Et aga fenoloogilise aasta pikkust on raske määrata, siis nad võtavad fenoloogilise aasta asemel aluseks astronoomilise aasta. Näiteks Vana-Egiptuses kasutati Niiluse üleujutuse ennustamiseks Siiriuse heliaakilist tõusu.
Gregoriuse kalendris püütakse kevadist pööripäeva hoida 21. märtsil või selle lähedal. Seetõttu järgitakse seal kevadise pööripäeva troopilist aastat.
Üheski astronoomilises aastas ei sisaldu täisarv ööpäevi. Seetõttu peab mis tahes kalender, mis järgib mõnda astronoomilist aastat, nägema ette mingi liigaastate süsteemi.
Aasta keskmine pikkus Juliuse kalendris ehk Juliuse aasta on täpselt 365,25 ööpäeva. Aasta keskmine pikkus Gregoriuse kalendris ehk Gregoriuse aasta on 365,2425 ööpäeva.
Kalendriaasta pikkus Gregoriuse ja Juliuse kalendris on 365 (liigaastal 366) päeva, 52 nädalat pluss üks päev (liigaastal kaks päeva) või 12 kuud.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aasta |
- Aastarütm
- Ajaarvamine
- Kalender
- Uusaasta
- Kirikuaasta
- Eelarveaasta
- Õppeaasta
- Hüdroloogiline aasta (veeaasta)
 |
Vikisõnastiku artikkel: aasta |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
