Admiraliteet
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Admiraliteet oli Briti impeeriumi mereväe juhtorgan ehk mereväeministeerium.
![]() |
See artikkel räägib Briti asutusest; Venemaa asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Venemaa keisririik); Rootsi kuningriigi asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Rootsi); Vanasadama basseini kohta vaata Admiraliteedi bassein |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Admiraliteet asutati Henry VIII valitsemisajal, 16. sajandil.
Remove ads
Juhtkond ja organisatsioon
Admiraliteeti juhtis 1. merelord ehk mereväeminister ning admiraliteedi nõukogu, kuhu kuulusid:
- 1. lord (First Lord)
- Esimene merelord (First Sea Lord), kes oli ka mereväe staabiülem
- Teine merelord (Second Sea Lord), kes tegeles mereväe isikkoosseisuga
- Kolmas merelord (Third Sea Lord, Controller of the Navy), kes teostas järelevalvet laevade ehitamise ja parandamise ning laevatehaste üle
- Neljas merelord (Fourth Sea Lord), kes tegeles varustuse ja hospidalidega
- Viies merelord (Fifth Sea Lord), kes tegeles relvastusküsimustega
Mereväe igapäevategevust juhtis Esimene merelord, kasutades selleks oma
- asetäitjat (Vice-Chief of the Naval Staff), kes vastutas luure, planeerimise, sidepidamise, hüdrograafia- ja navigatsioonialaste küsimuste eest ning
- kolme abi (Assistant Chiefs of the Naval Staff (ACNS)), kes vastutasid kodumaiste-, välis- ja kaubandusküsimuste eest.
Admiraliteet Esimeses maailmasõjas
Admiraliteet Teises maailmasõjas
Mereväe tegevust Teises maailmasõjas juhtis Esimene merelord, kelleks aastail 1939–1943 oli Sir Dudley Pound,1939–1943 ja 1943–1946 Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhope'i Vikont.
Kuna aga Suurbritannia oli globaalne impeerium, olid eri maailmajagudes ka piirkondlikud juhtimiskeskused:
- Põhja-Atlandi juhatus (North Atlantic Command);
- Lõuna-Atlandi juhatus (South Atlantic Command);
- Hiina (Singapur)i tugijaam;
- Ameerika ja Lääne-India tugijaam;
- Ida-India tugijaam (East Indies Station).
Need sõjaeelsed tugijaamad reorganiseeriti 1939. aastal sõjalaevastikeks:
- Kodusaarte kaitselaevastik Home Fleet, mis dislotseerus Scapa Flow ja Orkney saarte piirkonnas;
- Vahemere laevastik (Mediterranean Fleet), mis dislotseerus Aleksandrias, Egiptuses;
- Idalaevastik (Eastern Fleet), moodustati Singapuris asunud laevastikust pärast sõjategevuse algust 2. detsember 1941. Ülemjuhataja oli admiral Tom Phillips. Laevastikust moodustati pärast aktiivse lahingutegevuse algust Jaapaniga Briti Vaikse ookeani laevastik.
Lisaks välistugijaamadele oli moodustatud ka Suurbritannia saare kaitseks kaitsepiirkonnad:
- Orkney ja Shetlands,
- Rosyth,
- Nore,
- Dover (alates oktoober 1939),
- Portsmouth,
- Läänepoolsed ligipääsuteed, keskusega Plymouthis ja hiljem Liverpoolis (Western Approaches), mis vastutas Briti saarte territoriaalvete kaitse eest.
Remove ads
Võitlus Atlandi ookeani pärast
II maailmasõja alguses kasutas Saksamaa Suurbritannia alistamiseks mereblokaadi ja allveesõda. Selles üritasid Karl Dönitzi juhitava Saksamaa allveelaevad hävitada Vahemeres ning Atlandi ookeanil Suurbritanniasse Ameerikast ning kolooniatest eluliselt tähtsat varustust (toit, kütus ja sõjavarustus) toimetavaid konvoisid.
Admiraliteedi allosakonnad – Admiraliteedi Luureosakonna NID 8 ja Allveelaevade Jälgimise Kabineti (Submarine Tracking Room) – ülesanne oli jälgiga Saksamaa allveelaevade liikumist ning koostöös Admiraliteedi Kaubandusosakonna ja Mereväe Juhtimisteenistusega (Naval Control Service) kavandada laevakonvoidele võimalikult turvalisi Atlandi ookeani ületamise laevateid, et vältida allveelaevade rünnaku ohvriks sattumist.
Teenistuse eripärad Briti mereväes II maailmasõja ajal
Sõjaaegne sõjalaevastiku personal moodustus kolmest teenistujagrupist:
1) Kuningliku laevastiku kaadrisõjaväelased; 2) Kuningliku laevastiku reservi (the Royal Naval Reserve (RNR)) sõjaväelased. Varem laevastikus või kaubalaevastikus (Merchant Navy) teeninud mereväeohvitserid suunati teenistusse sõjalaevastiku abilaevadele – traaleritele või miinilaevadele. Teine kategooria oli erruläinud mereväeohvitserid, keda kasutati kaubakonvoide kommodooridena.
3) Kuningliku laevastiku vabatahtlik reserv (Royal Naval Volunteer Reserve (RNVR)), kelle hulka kuulusid ohvitserid, keda eristati nende vormiriietuse käisel asuvad kaks rõngast. RNVR ohvitserid olid valitud nende isikute hulgast, kes olid sõja alguses ennast vabatahtlikult pakkunud laevastikuteenistusse ning olid värvatud sõja ajaks teenistusse. Üldisest moodustasid vabatahtliku reservi liikmed Briti sõjalaevastikust 3/4 ning nendega komplekteeriti konvoide saatelaevastiku (korvettide, fregattide ja hävitajate meeskonnad).
Remove ads
Admiraliteedi juhid
Suurbritannia Admiraliteedi esimene lord, 1900–1964
Remove ads
Admiraliteedi esimene merelord (First Sea Lord), 1904–1964
- Sir Jackie Fisher, 1. Baron Fisheri parun 1904–1910
- Sir Arthur Knyvet Wilson 1910–1911
- Sir Francis Bridgeman 1911–1912
- Prints Battenbergi Louis 1912–1914
- Lord Jackie Fisher, 1. Baron Fisheri parun 1914–1915
- Sir Henry Bradwardine Jackson, 1915–1916
- Sir John Jellicoe, 1. Jellicoe krahv 1916–1917
- Sir Rosslyn Erskine-Wemyss, 1. Wester Wemyssi parun 1917–1919
- David Beatty, 1. Beatty krahv 1919–1927
- Sir Charles Madden, 1. baronet 1927–1930
- Sir Frederick Field 1930–1933
- Lord Ernle Chatfield, 1. Chatfieldi parun 1933–1938
- Sir Roger Backhouse 1938–1939
- Sir Dudley Pound 1939–1943
- Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhope'i vikont 1943–1946
- Sir John Cunningham 1946–1948
- Lord Bruce Fraser, 1. Fraser of North Cape'i parun 1948–1951
- Sir Rhoderick McGrigor 1951–1955
- Louis Mountbatten, 1. Mountbatteni krahv 1955–1959
- Sir Charles Lambe 1959–1960
- Sir Caspar John 1960–1963
- Sir David Luce 1963–1964
Remove ads
Vaata ka
Kirjandus
- HCA 12 High Court of Admiralty: Black Book of the Admiralty (High Court of Admiralty, c 1340–1875) – Admiraliteedi must raamat, ISBN 1886363390
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads