Suuraju poolkerad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe. Suuraju vasak ja parem poolkera on ühendatud suuraju-pikilõhe põhjas paikneva mõhnkeha (corpus callosum) kaudu.[1][2]
Inimesel
Inimaju poolkerade funktsioonid pole täpselt samasugused. Seda nähtust nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks.
Kahe ajupoolkera vaheline infotöötlus käib mõhnkeha kaudu. Naistel on mõhnkeha suurem kui meestel.
Suuraju vasak ja parem poolkera on kaetud hallaine kihiga ja moodustab suurajukoore ning selle all paikneb valgeaine. Suuraju poolkerades paiknevad külgmised ajuvatsakesed.
Suuraju poolkerad arenevad embrüonaalses arengujärgus otsajust.
Remove ads
Madudel
Madude suuraju poolkerasid on vähe uuritud kuid arvatakse, et nende anatoomia ei erine oluliselt teiste roomajate omast.[3]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads