Mõttekoda

Mõttekoda ehk ajutrust ehk ajukeskus on uurimisinstituut või muu organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda nõu ja ideid poliitika, kaubanduse või julgeoleku kohta. Sageli on mõttekojad seotud ülikoolide, erafirmade, sõjaväe või muude institutsioonidega. Enamasti mõeldakse mõttekodade all selliseid organisatsioone, kus toimub multi- või interdistsiplinaarne uurimistöö. Sarnaste probleemidega lühiajaliselt tegelemiseks korraldatakse ajurünnakuid ja suve(üli)koole haridusasutuste juures.

Kadri Liiki määratluse järgi on mõttekoda sideaine – substants, mis asub poliitikute, akadeemilise maailma, meedia ja ülejäänud ühiskonna kokkupuutekohas. Mõttekojad võimaldavad neil omavahel mõtestatult suhelda, tõlkides ühtesid teistele ja panustades natuke ka omalt poolt. Selline sidestus on mõttekodade ainuomane funktsioon.^[1]

Ajalugu

Esimest korda kasutas sõnaühendit brain trust (ajutrust) Ameerika ajakirjanik William Allen White 21. märtsil 1903 ajakirja Saturday Evening Post artiklis^[2]. Sõnaühend muutus lendsõnaks pärast seda, kui teine Ameerika ajakirjanik James M. Kieran avaldas ajalehes New York Times artikli, kus nimetas ajutrustiks professorite-nõunike gruppi, kes aitas kaasa Franklin Roosevelti võidule 1932. aasta presidendivalimistel^[3]. Pärast seda hakati ajutrustiks nimetama sedasama nõunike gruppi ja üleüldse igasugust asjatundjate ühendust, kes töötavad välja uusi projekte, pakuvad uusi ideid ja otsivad ülesannete lahendamise viise.

Ajukeskused korraldavad uuringuid ja haridusprogramme, kus õpetavad poliitikuid ja teisi isikuid, kes kujundavad ühiskonna arvamust majandus-, sotsiaal-, poliitika-, ökoloogia- ning ohutusküsimustes. Peale selle on need ühiskonna kontrollimise tööriistad, mis seeläbi mõjutavad ühiskonna eesmärke ja väärtusi.

Tänapäeval kasutatakse ingliskeelses keelruumis laialdaselt mõistet think tank. 1959. aastal hakati seda sõnaühendit kasutama uurimisinstituudi tähenduses.^[4] Esimene näide on Käitumisteaduste Keskus (Center for Behavioral Sciences) Palo Altos, Californias. Enne seda, alates 1905. aastast, tähendas see kõnekeeles lihtsalt "aju".^[5]

Klassifikatsioon

Peamise tegevusala järgi võib mõttekodasid liigitada uurimis-kirjastamis-, lobi-, õiguskaitse-, kulturoloogilisteks ja sihtotstarbelisteks mõttekodadeks. Probleemide ulatuse järgi liigitatakse neid maailma-, üldriiklikeks ja regionaalseteks mõttekodadeks.

Poliitilise orientatsiooni järgi poliitiliselt angažeerituteks ja poliitiliselt sõltumatuteks. John Todd Stewart, endine USA saadik Moldovas ja rahvusvahelise majanduse Instituudi asedirektori Washingtonis, arvab, et edukad mõttekojad peavad ühendama intellektuaalset täiuslikkust praktilisega. Võttes arvesse nende mõju ühiskondlik-poliitilistele, majandus- ja muudele protsessidele, on mõttekojad arvatud viienda võimu juurde.

Tuntumad mõttekojad riigiti

Pennsylvania ülikoolis USA-s tehakse aasta jooksul 6500 mõttekoja uuringud, mille tulemuste põhjal avalikustatakse juhtivate keskuste nimekirjad regioonide ja suundade järgi^[6]. 2020. a top-10 nimekiri kõige autoriteetsematest ja mõjukamatest mõttekodadest:^[7]

1. Bruegel (Belgia)
2. Fundação Getúlio Vargas (FGV) (Brasiilia)
3. Japan Institute of International Affairs (JIIA) (Jaapan)
4. Carnegie Endowment for International Peace Middle East Center (Liibanon)
5. Korea Development Institute (Lõuna-Korea)
6. Chatham House (Suurbritannia)
7. French Institute of International Relations (IFRI) (Prantsusmaa)
8. Observer Research Foundation (ORF) (India)
9. China Institutes of Contemporary International Relations (CICIR) (Hiina)
10. International Institute for Strategic Studies (IISS) (Suurbritannia)

Mõttekojad Eestis

• Arenguseire Keskus - Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda
• E-riigi Akadeemia SA - rahvusvaheline oivakeskus (tegutseb ka mõttekojana), mis aitab suurendada ühiskondade heaolu ja avatust digisiirde abil
• Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut - rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ning kohalike ja rahvusvaheliste projektide läbiviimise mõttekoda
• SA Mõttekoda Praxis - kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda
• Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus - välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitsega seotud teemale spetsialiseeruv mõttekoda