ArcGIS

ArcGIS on ESRIs (Environmental System Research Institute) toodetud GIS-i (Geographic Information System) tootepere nimi. GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Geograafilised infosüsteemid hõlmavad kartograafiat, statistilist analüüsi ning andmebaaside tehnoloogiat.^[1]

ArcGISi süsteem on kaartide ja geograafilise informatsiooniga töötamiseks. Seda kasutatakse kaartide loomiseks ja kasutamiseks, geograafilise informatsiooni jagamiseks ja leidmiseks, kaartide kasutamiseks erinevates rakendustes, geoandmebaaside koostamiseks, kaardistatud informatsiooni analüüsimiseks, geograafilise informatsiooni haldamiseks.

Eesti põhimaanteed (kaart on tehtud ArcMap'i abil)

ArcGISi tunnused:

• koostoimivus – võimalik kasutada koos erinevate kommertstarkvarade andmed ning kasutada neid erinevates võrgukeskkondades;
• palju funktsioone – võimalik on andmed]talletada, toimetada, analüüsida, kartograafiliselt kujundada;
• kombineeritavus – erinevad tarkvaralahendused ja laiendusmoodulid võimaldavad süsteemi laiendada ja olemasolevatele funktsioone lisada;
• veebitugi – GISi rakendused on kasutatavad nii Intranetis kui ka Internetis;
• paindlikkus – võimalik teha oma tarkvaraarendusi.

ArcGIS teenused tagavad juurdepääsu kogu maailma 2D- ja 3D-kaardiandmetele. 3D-andmed on esitatud temaatiliste kaartidena: kujutised, reljeefivarjutused, poliitiline kaart ja tänavavõrgustik.^[2]

Ajalugu

ESRI – Environmental System Research Institute, asutatud 1969. aastal, on maailma juhtivaid GIS-tarkvara tootjaid.^[3] Peakorter asub Redlandsis (California, USA). Esimene miniarvutitele mõeldud ArcINFO versioon võeti kasutusele 1982. aastal. Esimesed tööjaamad töötasid UNIXi-platvormil. 1989. aastal töötati välja Arc/Info DOS-is töötavate personaalarvutite jaoks ning hiljem, kui üha populaarsemaks muutus Windowsi keskkond, ka selle joaks. Arc/Info on olnud käsureapõhine (command line based) toode, mis tähendab seda, et kogu töö programmis tehti ära käsuakendesse tipitud käskudega. Graafilise kasutajaliidesega Arc/Info, tänapäevase ArcView eelkäija nägi päevavalgust 1992. aastal. Seda personaalarvutite jaoks ning erinevate operatsioonisüsteemide jaoks edasi arendades jõuti 2002. aastal mais ühe populaarseima tooteni – ArcView 3.3.^[4] Tänase ArcGISi loogika sai alguse versioonist 7.0 ning uue põlvkonna ArcGIS loetakse alates versioonist 8.0. Lisandusid uued kasutajaliidesed, rakendused, muutus täielikult andmevorming.

Viimased versioonid:

• ArcGIS 10.0 (2010);
• ArcGis 10.1 (juuni 2012);
• ArcGis 10.2 (juuli 2013).

ArcGis'i versioonide ajalugu 1

Versioon	Ilmunud
8.0	27.12.1999[5]
8.0.1	13.01.2000–[6]
8.1	01.05.2001[7]
8.2	10.05.2002–[8]
8.3	10.02.2003[9]
9.0	11.05.2004[10]
9.1	25.05.2005[11]
9.2	14.11.2006[12]
9.3	25.06.2008[13]
9.3.1	28.04.2009[14]
10.0	29.06.2010[15]
10.1	11.06.2012[16]
10.2	30.07.2013[17]

Rakendused

ArcGISi rakendused jagunevad 4 suurde gruppi:

1. Desktop GIS e töölauatarkvara. Iseloomulik on ühtne kasutajaliides ja arenduskeskkond. Võimalik ruumiandmeid koguda, töödelda, visualiseerida ja levitada.^[18]
2. Mobiilne GIS. Rakendus võimaldab kasutada GIS-i väljaspool kontorit. Tooted, mis seda võimaldavad, on ArcPad, ArcGIS Mobile, ArcGIS Desktop:
   1. ArcPadi kasutatakse välistingimustes kaardistamisel kas tahvelarvutites või GPS-seadmetes;^[19]
   2. ArcGIS Mobile mobiiltehnoloogiat kasutatakse siis, kui andmehulgad on väiksed, kasutajaid palju ning on vaja kasutada ArcGISi Serverit;^[20]
   3. ArcGIS Desktopi korral saab kõiki töölauatooteid kasutada kõrgetasemelistes mobiilseadmetes. Vajalik kasutajatele, kellel on välitöödel vaja teha ka andmeanalüüse ja päringuid.
3. GIS veebiteenusena võimaldab GIS-süsteemi esitada veebiteenusena.
4. Server GIS võimaldab asutuse siseselt hallata GIS-rakendusi ja andmeid tsentraalselt. ServerGIS-i tooted on järgmised:^[21]
   1. ArcGIS Server on serveripõhine GIS ning pakub lõppkasutajale valmisrakendusi ruumiandmete haldamiseks ja visualiseerimiseks. Näiteks võimaldab ArcGIS Server seda, et üheaegselt viiksid parandusi andmebaasi sisse mitu kasutajat. Rakendus võimaldab kontrollida, et parandused ja parandajad ei satuks omavahel konflikti.
   2. ArcGIS Explorerer on ArcGIS Serveriga kaasas olev väike klientrakendus, mille ülesandeks on GIS-i andmete ja funktsioonide kasutajale kättesaadavaks tegemine. Näiteks võimaldab rakendus kasutada ja ühendada standardseid veebiteenuseid. On vabavara.
   3. ArcGIS Image Server on mõeldud mahukate pildikogude haldamiseks, töötlemiseks ning levitamiseks.

ArcGIS-i Serveri põhivõimalused on järgmised:^[21]

• Veebipõhiste GIS töökohtade loomine ja veebiteenuste levitamine erinevatele kasutajarühmadele;
• Juba olemasolevate GIS komponentide (näiteks erinevate API-de) arenduseks kasutamine;
• Omaloodud rakenduste arendamine, kasutades NET-i või Java keskkondi, spetsiifiliste kasutajavajaduste rahuldamiseks;
• Keskne GIS tarkvara ja teenuste haldamine ettevõttes;
• Integreerimine muude ärisüsteemidega (CRM, ERP);
• Keskne mitmekasutaja andmebaasi redigeerimine;
• Ruumianalüüside ja protseduuride tegemine serverkeskkonnas.

Desktop GIS

Desktop GIS on töölauatarkvara. Kasutatakse ruumiandmete sisestamiseks, analüüsimiseks, töötlemiseks, kaartide valmistamiseks, andmete levitamiseks. Kõigil ArcGISi töölauatoodetel on ühtne kasutajaliides ja arenduskeskkond.^[22]

ArcGIS for Desktop on kasutatav kolme funktsionaalsuse taseme ehk vastava litsentsi alusel:^[3]

• ArcGIS for Desktop Basic (tuntud endise nimega ArcView) – võimaldab teha ruumiandmetega seotud lihtsamaid töid (nt oma kihtide lisamine/olemasolevate töötlemine, asendiplaani ja kaardiraamatute koostamine ning lihtsamate geotöötluste tegemine);^[21]
• ArcGIS for Desktop Standard (tuntud endise nimega ArcEditor) – sisaldab lisaks Basic tasemele hulgaliselt täiendavat funktsionaalsust geoandmebaasidega töötamisel;^[21]
• ArcGIS for Desktop Advanced (tuntud endise nimega ArcInfo) – kõige funktsionaalsem desktop tarkvara, mis lisab Basic ja Standard tasemele juurde palju geotöötluse vahendeid ja loob eeldused väga professionaalse tasemega GISi ja kartograafiliste tööde tegemiseks.^[21]

Kõikidel ArcGIS Desktopi toodetel on kaks rakendust:

• ArcMap – graafiline keskkond ruumiandmetega töötamiseks;
• ArcCatalog – ruumiandmekogumite haldamine Windows Exploreri põhimõttel.

Nii ArcMapi kui ka ArcCatalogi tööväljad jagunevad järgmisteks osadeks:

• Tiitliriba – kuvatakse kaardidokumendi (.mxd), rakenduse (ArcMap, ArcCatalog) ning rakenduses töötava toote (ArcView, ArcEditor, ArcInfo) nimi;
• Olekuriba – näidatakse valitud töövahendi infot, kursori asukoha koordinaate;
• Aknad, menüüd, tööriistaribad – aknad on lohistatavad, suletavad, avatavad ning nende suurus muudetav; menüüd, tööriistaribad kinnistatavad, lohistatavad, suletavad, avatavad.

Alates versioonist ArcGIS 10 on ArcCatalogi vahendid kasutatavad otse ArcMapi keskkonnas (vahekaardil Catalog).^[23]

Andmed

ArcGIS võimaldab kasutada samas keskkonnas eri vormingus andmeid.

Vektorandmevormingutest on võimalik otse ArcMapi laadida:

• ESRI standardvormingutes olevaid andmeid – shapefailid, coverage-failid, geoandmebaasi andmed jne;
• CAD andmed – DXF, DGN, DWG;
• MapInfo andmed (alates ArcGIS versioonist 9.2);
• rasterandmete vormingudi, mida ArcGIS kasutab, on enam kui 35.

ArcGIS võimaldab kasutada ka tabeliandmeid, millel puudub ruumiline geomeetria, kuid mida on vastava võtmevälja olemasolul võimalik seostada ruumikuju omavate tabelitega.

Geoandmebaas

Geoandmebaas on ESRI uus atandartandmevorming, mis on kasutusel alates ArcGIS 9.x versioonist. Erinevalt varasemast, failipõhisest shape- ja coverage-vormingust, hoiab geoandmebaas objektide ruumikujusid (koordinaate) ning tärkandmeid andmebaasipõhiselt koos. Erineva geomeetria ja sisuga andmed moodustavad geoandmebaasis objektiklassid. Lisaks objektiklassidele saab geoandmebaasis hallata ka rasterandmeid ning tabeleid. Objektiklasse topoloogiakontrolli või võrgustikuülesannete lahendamiseks grupeerides moodustuvad geoandmebaasi raamobjektid. Seega on geoandmebaasis nii raamobjekti koosseise kuuluvad objektiklassid, kui ka iseseisvad objektiklassid.^[24]

Geoandmebaasi elemendid:

• Raamobjekt on oma olemuselt konteiner, kuhu on salvestatud sinna kuuluvate objektiklasside nimed (mitte objektiklasside tabelid). Raamobjektile omistatud projektsioon kehtib ühiselt kõikidele.
• Objektiklassid – ühesugust geomeetriat ning nähtusedefinitsiooni sisaldav ruumiobjektide kogu. Geomeetria järgi eristatakse punkt-, joon- ning pind objektiklasse. Omaette objektiklassidena salvestatakse kaardiväljakirjed (annotation), ulatused ja marsruudid.
• Tabelid – XLS-, DGB-, MDB- jne vormingus tabelandmed, mis ei sisalda ruumiinfot.
• Rasterandmed – TIFF-, Imagin, ESRI Grid, MrSid, ECW jne vormingus olevad andmed.
• Rasterkataloogid – tabelkujul olev rasterfailide kollektsioon, kus lisaks faili nimele näidatakse ära ka faili asukoha kataloog.
• Topoloogia – geoandmebaasis objektiklasside vahelkehtestatud topoloogiareeglid.
• Seoseklassid (Relationship classes) – tabelite või objektiklasside vahelised seosed, mis talletatud andmebaasis. Seosed on nähtavad ArcCatalogis. Loomiseks on tarvis ArcEditori või ArcInfo litsents.^[25]
• Geomeetrilised võrgud (geometric networks) – hoitakse topoloogilisi geomeetrilisi võrkusid moodustavaid seoseid jooneliste ning punktiliste objektiklasside vahel. Eeldab vähemalt ArcEditori litsentsi olemasolu.
• Mõõdistusandmed – mõõdistusandmete kohta käiv informatsioon, hoitakse eraldi projektides.
• Toolbox – geotöötlusvahendid, mida vastavate ülesannete lahendamiseks kasutatakse.^[26]
• Seadistamine – atribuutide ja nende omaduste väärtusvahemike määramise toimingud.

Vaata ka

• Esri geoportaal
• Esri foorumid
• Uute ideede portaal