Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik (ka Aserbaidžaani Rahvavabariik) oli riik Kaukaasias, nii turgi- kui moslemimaailma esimene demokraatlik ilmalik vabariik. Riigi kuulutas 28. mail 1918 Thbilisis pärast Taga-Kaukaasia Liitvabariigi lagunemist välja Aserbaidžaani Rahvusnõukogu ning see kestis 28. aprillini 1920.[1] Aserbaidžaani DV piirnes põhjas Venemaaga, loodes Gruusia, läänes Armeenia ning lõunas Iraaniga. Rahvaarv oli umbes 3 miljonit.[2] De facto pealinn oli alguses Ganja, kuna Bakuu oli bolševike kontrolli all. Juhtiv erakond Müsavat võttis poliitilistel põhjustel nimeks "Aserbaidžaan". Varem oli seda nime kasutatud vaid Iraani Aserbaidžaani piirkonna kohta.[3][4][5][6][7]
Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi kõrgeim riigiorgan oli parlament ehk Aserbaidžaani Rahvusnõukogu, mis valiti üldistel vabadel ja proportsionaalsetel valimistel. Valitsus ehk ministrite nõukogu andis parlamendile aru. Esimeseks peaministriks oli Fatali Khan Khoyski.[8] Peale Müsavati olid parlamendis esindatud ka erakonnad Ahrar, Ittihadja Moslemi Sotsiaaldemokraatlik Partei, lisaks armeenlased (21 kohta 120-st), venelased, poolakad, sakslased ja juudid.[9] Paljud saadikud toetasid panislamistlikke ja -turkistlikke ideid.[10][11][12][13][14][15]
Üks parlamendi edumeelsemaid saavutusi oli naistele valimisõiguse ning võrdsete poliitiliste õiguste andmine. Sellega sai Aserbaidžaanist maailma esimene moslemiriik, kus naised valida said. Lisaks asutati 1919. aastal riigi esimene kaasaegne ülikool, Bakuu Riiklik Ülikool.
Remove ads
Vaata ka
- Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi esimene valitsus
- Aserbaidžaan
- Aserbaidžaani NSV
- Märtsipäevad
- Mahammad Amin Rasulzade
- Gruusia Demokraatlik Vabariik
- Armeenia Vabariik (1918–1920)
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads