Aumõrv

Aumõrv on tapmine, kus perekonna meesliige mõrvab oma pere naisliikme, harvemini ka meesliikme või mehe, kes oli naise kõlvatuses tema partner. Neile pannakse süüks oma perekonna au määrimist, peaasjalikult meesliikmete au, kuna nemad on uskumuse järgi naiste kaitsjad ja nende eest vastutavad. Naine võib sattuda aumõrva ohvriks paljudel põhjustel, kaasa arvatud keeldumine vanemate poolt korraldatud abielust, vägistamise või seksuaalse rünnaku ohvriks langemine, lahutuse küsimine isegi, kui mees on vägivaldne, lääne kultuuri omaks võtmine (muusika kuulamine, televisioonisaadete vaatamine), läänelike riiete ja meigi kandmine jne.^[1]

Isegi kahtlus või kuulujutt, et naine on mõne taunitava teoga hakkama saanud, on piisavaks põhjuseks, et toime panna aumõrv.^[1]

Kui naine on rikutud, heidab see kõige suuremat varju naise isale või abikaasale, sest nende kohustus on naist kaitsta kõige kõlvatu eest ning kui naine on millegagi hakkama saanud, näitab see, et mees ei ole oma tööd korralikult teinud või ei ole tal piisavalt võimu, et naist panna tegema seda, mida mees tahab.^[2]

Aumõrvad on nii globaalses kontekstis kui ka Läänemaailmas kuriteod, mis toimuvad peamiselt moslemite kogukondades. 91% maailma, 84% Põhja-Ameerika ja 96% Euroopa aumõrvadest on sooritatud moslemite poolt moslemite vastu. Ülejäänud aumõrvad on sikhide või hindude poolt sooritatud. Ülemaailmselt on enamus ohvritest naised, vaid 7% on mehed, kellest enamus mõrvatakse naise perekonna poolt, kelle au rüvetati.^[3]

Aumõrva jaoks ei palgata kedagi, perekond sooritab selle ise. Perekond on ühtaegu süüdistaja, kohtunik ja timukas. Tegelikult on aumõrva puhul tegemist organiseeritud kuritegevusega, sest see, kes mõrva toime paneb, teeb seda alati teiste teadmisel ja toel. Alati on need veresugulastest mehed, kes end timukaks pakuvad ja veretöö läbi viivad, kuna nad tunnevad, et neid on reedetud, lolliks tehtud, nendega on alatult käitutud, nende au on haavatud, nende omandile on kahju tekitatud, nendega on alatult käitutud või nende au on haavatud ning nad nad ei suuda elada selle kohutava häbiga, mida nad ühe sõnakuulmatu naise pärast peavad taluma.^[4]

Aumõrvad erinevad koduvägivallast kolmel erineval põhjusel: 1. Etteplaneerimine: Aumõrvad on etteplaneeritud, tihti tehakse see perekonnakoosolekul. Samuti ähvardatakse ohvrit korduvalt surmaga, kui ta peaks perekonna au haavama.^[5] 2. Perekonna osavõtt: Aumõrvad kaasavad mitut perekonnaliiget, kas siis planeerimisse või teo otsesesse sooritamisse.^[5] 3. Stigma: Teo sooritajad ei puutu kokku negatiivse stigmaga, nende perekonna ja kogukonna liikmed ei mõista mõrvarit hukka.^[5]

Mees saab oma namoos’i (au) taastada tappes naise, kes ebasündsa teo toime pani. Mõnedes islami kogukondades peetakse seda meest suureks kuulsuseks, kuna tal on olnud piisavalt ghaira’t (uhkus, autunne).^[2]