Barletta väljakutse
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Barletta väljakutse (itaalia keeles disfida di Barletta) oli 13. veebruaril 1503 Itaalias Tranis Andria ja Corato vahelisel tasandikul 13 itaalia ja 13 prantsuse rüütli vahel toimunud turniir, milles kaotajaks jäid prantslased.
Remove ads
Eellugu
II Itaalia sõja ajal 1503. aasta alguses võtsid hispaanlased Canosa di Puglias toimunud kokkupõrkes vangi mõned prantsuse sõdurid, teiste seas aadliku Charles de Torgues'i, hüüdnimega Monsieur Guy de la Motte.
Vaidlus
15. jaanuaril kutsuti vangid osalema Barlettas hispaanlaste korraldatud banketile. Guy de la Motte väitis pärast kohaliku veini liigset joomist, et itaallased käituvad lahinguväljal argpükslikult. Itaallaste kaitseks astus välja hispaanlane Íñigo López de Ayala, kes kiitis itaallasi. Vaidlus otsustati lahendada 13. veebruaril toimuva kahevõitlusega prantsuse ja itaalia rüütlite vahel.
Kahevõitlus
Väljakutse tingimused pani paika de la Motte. Algselt pidi kummaltki poolelt osalema 10 rüütlit,[1] hiljem langetati otsus 13 osaleja kasuks.
Mõlema poole kohtunikud valisid toimumispaigaks suletud ala.[1] Esimesena jõudsid toimumispaigale itaallased.[2] Neile järgnesid peagi prantslased, kellel oli õigus minna väljale esimestena.[3] Kaks viirgu ratsanikke rivistusid üksteise vastu.[2]
 | Peatüki kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Võitluses jäid kaotajaks prantslased. Võitjad said endale kaotajate relvad ja hobused ning kaotajad pidid maksma 100 tukatit iga rüütli kohta. Võitja poole pantvangid said vabaks.
Osalejad
Võitluses osales 13 rüütlit kummaltki poolt, neli kohtunikku ja kaks pantvangi.
Järelkajad
Niccolò Machiavelli kirjutas 16. sajandi alguses avaldatud teose "Valitseja" viimases, 26. peatükis read: "Vaadake, kuis ületavad itaallased kahevõitlustes ja pisemates kokkupõrgetes teisi oma jõult, osavuselt ja taiplikkuselt...", mida peetakse võimalikuks viiteks Barletta väljakutsele.[4]
Sajandeid hiljem sai Barletta väljakutse itaallaste jaoks oluliseks, sest Itaalial polnud palju sõjalisi võite. Itaallaste juhti Ettore Fieramoscat hakati pidama rahvuskangelaseks. 1833. aastal kirjutas Massimo D'Azeglio romaani "Ettore Fieramosca", et õhutada itaallaste patriotismi. Pärast Itaalia riigi loomist valmisid 1909. ja 1915. aastal tummfilmid ning 1938. aastal helifilm, kõik pealkirjaga "Ettore Fieramosca". 1929. aastal valminud Itaalia suurim allveelaev kandis samuti nime Ettore Fieramosca.
Remove ads
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads