Belfast
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Belfast (iiri keeles Béal Feirste) on linn Suurbritannias, Põhja-Iirimaa halduskeskus. Belfast on ühtlasi ajaloolise Ulsteri suurim linn ning rahvaarvult teine linn kogu Iiri saarel (pärast Dublinit).[2] Linnas elas 2025. aastal 348 005 ning Belfasti linnapiirkonnas umbes 1,13 miljonit inimest.[3] See asub Lagani jõe ääres ning millel on ühendus avamerega läbi Belfast Lough' ja Põhjaväina.
 |
See artikkel räägib Põhja-Iirimaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Belfast (täpsustus) |
.jpg)
Linn sai Inglise asundusena linnaõigused 1613. aastal ning selle varajane kasv oli suuresti tingitud šoti presbüterlaste sisserändest. Nende järeltulijate rahulolematus anglikaani võimuga Iirimaal aitas kaasa nii 1798. aasta ülestõusule kui ka 1800. aasta liidule Suurbritanniaga – sündmusele, mida peetakse linna tööstusliku tõusu üheks eelduseks. Kui Belfast 1888. aastal linna staatuse sai, oli see maailma suurim linase tekstiili tootmise keskus ning tippajal ehitati kohalikes laevatehastes umbes 10% Suurbritannia kaubalaevadest.[4][5]
Linna elanikud jagunesid religioosselt: protestantlik enamus ja tööstustööle saabunud iiri katoliiklased, peamiselt linna lääneosast. Need usulised ja poliitilised pinged, eriti seoses Iirimaa tulevikuga Ühendkuningriigi koosseisus, viisid kahe olulise vägivallaperioodini: aastatel 1920–1922, mil Belfastist sai kuue kirde maakonna pealinn, mis jäi Suurbritannia koosseisu, ja alates 1960. aastate lõpust, mil järgnes üle 30 aasta kestnud Põhja-Iirimaa konflikt (The Troubles).[6]
Pärast 1998. aasta Belfasti lepingut on Belfasti poliitiline tasakaal nihkunud: kuigi linnal pole selget enamust, on varem lojalistide kontrolli all olnud linnas kasvanud iiri rahvuslaste mõju.[7] Samal ajal on kasvav immigratsioon suurendanud nende inimeste arvu, kes ei samastu kummagi traditsioonilise kogukonnaga.[8]
Belfasti majanduses on kasvanud teenindussektori tähtsus, eriti finantstehnoloogia, turismi ja filminduse vallas. Linnas on endiselt oluline kaubasadam koos tööstuslike dokkide, Harland & Wolffi laevatehase ning lennundus- ja kaitsetööstuse ettevõtetega. Pärast Brexitit jäid Belfast ja Põhja-Iirimaa ainulaadselt nii Ühendkuningriigi siseturu kui ka Euroopa Liidu siseturu osaks.[9]
Belfastis on kaks ülikooli: Ulsteri Ülikool ja Belfasti Ülikool.[10][11]
Remove ads
Ulsteri tööstuskeskus
Lagani jõe äärse linna tööstus arenes esiti linamaterjalide masstootmisega. Hiljem lisandus sellele laevaehitus, mis varustas Briti impeeriumi. Näiteks Harland & Wolff Heavy Industries on ehitanud kõik White Star Line'i laevakompanii uued laevad, sealhulgas kuulsa ookeaniauriku Titanic. Laeva kunagise ehituskoha ümbrust ilmestab tänapäeval uusarendus Titanic Quarter.
Põhja-Iirimaa konflikt
Linnal on olnud keskne koht Iiri katoliiklike rahvuslaste ning protestantlike unionistide vahelises Põhja-Iirimaa konfliktis, seal on toimunud nii tänavavõitlusi kui ka PIRA pommirünnakuid. Mõlemad pooled rakendasid terrorit nii valitsuse, üksteise kui ka neutraalse elanikkonna vastu. 1960. aastatel vallandunud relvakonflikti peamine alge peitus Põhja-Iirimaa kuuluvuses Ühendkuningriigi alla, mis jaotab Iirimaa saare kultuuriliselt ja territoriaalselt kaheks. Vägivaldse faasi lõpuks peetakse 1998. aastat, kuid aeg-ajalt esineb Põhja-Iirimaal endiselt vägivalda.
Remove ads
Ühendus Šotimaa ja Inglismaaga
Linnal on Põhjaväina kaudu parvlaevaühendus Cairnryani külaga Šotimaal ning Iiri mere kaudu ühendus Liverpooli linnaga Inglismaal. Linna teenindavad ka kaks lennujaama: George Best Belfast City Airport ja Belfast International Airport.
Sport
Linnas asub jalgpallistaadion Windsor Park, mis on Põhja-Iirimaa jalgpallikoondise ja Linfield FC kodustaadion.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads