Beringi meri

Beringi meri on ääremeri, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas. See meri on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.

Beringi meri

Hüljeslane larga koos pojaga Beringi merel

Läänes piirneb Beringi meri Kamtšatka poolsaare, loodes Tšuktši poolsaare ja kirdes Alaskaga ning lõunas Aleuutide saarestikuga, mis koosneb umbes 150 saarest, millest enamik on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Suurimad lahed on Anadõri ja Bristoli laht.

Nimi ja avastuse ajalugu

Beringi meri on nime saanud meresõitja Vitus Beringi (1681–1741) järgi. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor, kes teenis 1703. aastast Vene laevastikus. 1725. aastal juhtis ta Peeter I ülesandel esimest Kamtšatka-ekspeditsiooni, purjetas laeval Svjatoi Gavriil 1728. aastal läbi Aasia ja Ameerika vahelise väina, mis kannab 1778. aastast tema nime. Juhatas suurt põhjaekspeditsiooni ning jõudis laeval Svjatoi Pjotr Alaska rannikuni, tagasiteel avastas Aleuutide saari ja Beringi saare, kus talvitudes suri skorbuuti (C-vitamiini puudusest tingitud haigusse). Seikluslike ja ohtuderohkete retkedega tundmatutes vetes avardati Peeter Suure impeeriumi Siberist kuni Põhja-Ameerikani, pandi alus sealse geograafia uurimisele ning avati Vaikse ookeani loodeosas uus, Euroopa kaubanduse ja asustuse ajastu.

Suurus

Beringi meri hõlmab 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast.

Sügavus

Meri on põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas läheb järsult sügavaks. Kõige sügavam koht on kuni 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.

Vee soolsus

Soolsus jääb 30–33‰ vahele, mis on pisut väiksem maailmamere keskmisest soolsusest, 35‰. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.

Jäätumine

Beringi merel on valdavalt külm kliima – see on osa Arktikast. Vee pinnakihis jääb temperatuur suvel 5–10 kraadi vahele. Suurema osa aastast on vesi Beringi meres ajujääs (välja arvatud äärmine lõunapoolne osa). Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud.

Veeliikumine

Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m.

Rannikud

Beringi merd ümbritseb läänest Kamtšatka poolsaar, mille ääres kulgeb põhja poolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtšatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik, idast Alaska.

Riigid

Beringi mere läänerannikul on Venemaa ja idarannikul USA, nende kahe riigi vahel ongi Beringi meri ära jaotatud. Tähtsamad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA).

Probleemid

Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes muudes riikides tarbitakse just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale Beringi mere kala, krabide ja muude mereasukate populatsiooni vähenemise mõjutab seda piirkonda ka globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuurirekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest ilmanähtustest, mis pole seal kunagi varem aset leidnud – äiksetormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal oli vee temperatuuri muutustest tingituna suur osa Beringi merest kaetud vetikatega (vetikate õitsemine).