Biotiit
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Biotiit on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatne monokliinne kivimit moodustav mineraal.
Biotiit on kõige tavalisem vilk. Vilke iseloomustab ülitäiuslik lõhenevus, mistõttu nad lõhenevad kergelt peenikesteks paralleelsete pindadega lehtedeks. Biotiit on väga laialt levinud mineraal, moodustab maakoorest ligikaudu 3%.
Keemiline valem: K(Mg,Fe2+)3(OH)2[(Al,Fe3+)Si3O10].
Biotiit on pruunika värvusega läbipaistev mineraal. Suurem mineraalipala paistab musta või tumepruunina.
Biotiit on kivimit moodustav mineraal. See tähendab seda, et osades kivimites on biotiiti rohkem kui 5% kivimi koostisest. Biotiit moodustub magma kristallisatsiooni käigus. Samuti tekib biotiiti savimineraalide moondel.
Biotiit lõheneb kergelt õhukesteks elastseteks lehtedeks. Biotiit lahustub kontsentreeritud väävelhappes.
Biotiit on sarnaselt teiste kaaliumi sisaldavate mineraalidega väga nõrgalt radioaktiivne.
Polarisatsioonimikroskoobi all on biotiiti lihtne ära tunda selge lõhenevuse, otsekustumise ja tugeva pleokroismi järgi. Biotiidi pleokroismi abil kontrollitakse ka polarisaatori võnkeellipsi suunda. Kui biotiit on horisontaalasendis tumedam kui vertikaalasendis, laseb polarisaator läbi horisontaalselt võnkuva polariseeritud valguslaine ja vastupidi. Kui biotiit ei kustu otse, on kaks võimalust: tegemist ei ole biotiidiga või on mikroskoop rikkis.
Biotiidiga sarnaneb flogopiit, mida enamasti peetakse biotiidi erimiks. Flogopiidile on omane tugev oranžides toonides pleokroism.
Mineraal on nimetatud prantsuse füüsiku Jean Baptiste Biot' järgi.
Remove ads
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads