Bojaar

Bojaarid olid idaslaavi vürstiriikide ja sealhulgas Moskva suurvürstiriigi kõrgemad aadlikud 18. sajandi alguseni.

Ratsutav bojaar 17. sajandi riietuses hobusel (tundmatu kunstnik, u. 1850)

Bojaariseisus arenes arvatavasti 6. ja 7. sajandil idaslaavi vürstide ihukaitsest (družiinast). Algul oli bojaar vürsti poolt antav nimetus, hiljem päritav seisus. Mõnes riigis oli bojaaride mõjuvõim nii tugev, et see takistas tsentraliseeritud vürstivõimu kujunemist.

Kiievi-Vene riigi lagunemise järel, erineva ühiskonna arenguteega Ruteenia aladel tekkis bojaaridest väiketeenisaadel.

Bojaarid moodustasid Moskva vürstiriigis ja hilisemas Moskva suurvürstiriigis suurvürstile ja tsaarile nõuandva bojaaride duuma, mille suurus oli algul 30 liiget, kuid 18. sajandi alguseks ligi 100 liiget.

Tsaar Ivan Julm lasi 16. sajandil, oma isevalitsust kehtestades palju bojaare hukata või küüditada, sest kahtlustas bojaare enda vastu suunatud vandenõus ja katsetes tsaari seisulikke õigusi kärpida. 1711. aastal kaotas tsaar Peeter I bojaariseisuse lõplikult. Bojaaride duuma ülesanded läksid üle senatile.

Vaata ka

Rumeenia bojaarid