Borneo pikkmaja

Borneo pikkmaja on Kalimantani saare põlisrahvastele iseloomulik elumajatüüp, mis mahutab paarkümmend kuni sada perekonda.

Tänapäevane puidust pikkmaja Sungai Asapis, Belaga, Sarawak

Tänapäevastest materjalidest ehitatud ibanite pikkmaja

Ibani pikkmaja sisevaade

Pikkmaja veranda

Kirjeldus

Tüüpiliselt on need majad ehitatud vaiadele maapinnast kõrgemal. Ligikaudu keskkohas on terve maja pikisuunas jagatud kaheks pooleks, millest üks on hoone üht külge mööda kulgev avalik koridor ning teises küljes on reana seintega eraldatud ruumid, millest igaüks kuulub ühele perekonnale. Paralleele sellele majatüübile on leitud Lõuna-Ameerika küladest.

Igal perekonnal on oma söögitegemisala, mis asub tulekahjuohu tõttu majast eraldi seisval vaiadel juurdeehitisel.

Ühiskoridor on jaotatud kolmeks alaks. Uste ees on veel perekonnale kuuluv koridoririba, millel tehakse tööd, näiteks tambitakse riisi. Koridori keskel on ühisruum, mis on ühine ja läbikäidav, ehkki seda kasutavad perekonnad ka oma tegevusteks. Maja välisseina äärde jääb külaliste ruum, kus külalised ka magavad. Sellest väljapoole jääb vaiadel veranda, millel saab näiteks riisi kuivatada. Maja keskosas on katuse all pööninguruum, milles hoitakse riisi ja muid toiduaineid. Mõnikord moodustab pööning koridori kohal kulgeva galerii, milles saab viibida ja all toimuvaid ühistegevusi jälgida. Maja all vaiade vahel elavad elanike sead ja kanad.

Levik

Eri etniliste gruppide pikkmajad pole siiski päris sarnased. Ülalkirjeldatud viisil on ehitatud ibanite ja melikinide pikkmajad, sarnaselt ehitavad dajakkide hulka kuuluvad bidajuhide rahvad, siiski laiema verandaga ja neil on üksikmajad vallalistele ning külalistele. Ka kajanid, kenjahid, murutid ja kelabitid, kõik dajakkide rühmast, ehitavad pikkmaju, ent perekondade ruumid on vaheseintega eraldamata; alates 20. sajandist ehitavad pikkmaju ka punanid. Sarawakis on rohkelt kohanimesid, milles on sõna "pikk" ja need viitavad kohas olnud või veel leiduvatele pikkmajadele.