Brömsebro rahu

Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja kuningriigi Taani kuningriigi vahel 13. augustil 1645. aastal, sellega loovutas Taani Rootsile Ojamaa, Saaremaa, Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning 30 aastaks Hallandi.

Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega)

Rahuleping sõlmiti Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril. Sel ajal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. Läbirääkimised kestsid alates 1645. aasta veebruarist. Brömsebro rahuga lõppes aastatel Rootsi ja Taani vaheline kestnud nn Torstensoni sõda (1643–1645) ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648.

Rahuläbirääkimisi juhtis Prantsuse diplomaat Gaspard Coignet de la Thuillerien. Rootsi delegatsiooni juhtis Axel Oxenstierna ja Taani delegatsiooni juhtis riigikantsler Corfitz Ulfeldt.

Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa (Gotland), Eestis Saaremaa (Ösel) saare koos Muhu, Sõrve jt ümberkaudsete väikesaartega, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning 30 aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe toll, mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni peapiiskop, pidi need kaks ametikohta loovutama rootslastele. Nende tingimuste täitmise tagatiseks oligi Hallandi maakond.

Peale selle leppisid riigid kokku mõnes meretseremoonias: laskude arvus saluutide korraldamisel, lippude ja purjede langetamisel möödumisel laevadest, kindlustest jms.

Edukate läbirääkimiste eest nimetati Axel Oxenstierna 19. novembril 1645 Södermöre krahviks.

Sõjategevus Taani ja Rootsi vahel puhkes peatselt uuesti ja 13 aastat pärast Brömsebro rahu, 1658 sõlmiti Roskilde rahu, mis sundis Taanit järgmistele järeleandmistele.