Candida

Candida on seeneperekond pärmkottseenelaadsete (Saccharomycetales) klassist. Mitmed Candida perekonna seeneliigid on oportunistlikud pärmseenhaiguste tekitajad.

Candida
Candida albicans 200-kordse suurendusega
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi
Hõimkond	Kottseened Ascomycota
Alamhõimkond	Saccharomycotina
Klass	Pärmkottseened Agaricomycetes
Alamklass	Saccharomycetidae
Selts	Pärmkottseenelaadsed Saccharomycetales
Perekond	Candida Berkh. (1923)
Sünonüümid
Candida Cif. & Redaelli Epochnium Link, 1809 Monilia Bonord., 1851 Syringospora Quinq., 1868 Halobyssus Zukal, 1893 Endoblastoderma B. Fisch. & Brebeck, 1894 Parasaccharomyces Beurm. & Gougerot, 1909 Parendomyces Beurm. & Gougerot, 1909 Pseudomonilia A. Geiger, 1910 Enantiothamnus Pinoy, 1911 Myceloblastanon M. Ota, 1924 Myceloblastanon subgen. Blastodendrion M. Ota, 1924 Microanthomyces Grüss, 1926 Mycocryptococcus Pollacci & Nann., 1927 Geotrichoides Langeron & Talice, 1932 Mycocandida Langeron & Talice, 1932 Mycotoruloides Langeron & Talice, 1932 Castellania C.W. Dodge, 1935 Thailandia Vardhan., 1959 Azymocandida E.K. Novák & Zsolt, 1961 Azymoprocandida E.K. Novák & Zsolt, 1961 Procandida E.K. Novák & Zsolt, 1961[1]

Candida perekonna esmakirjeldajaks peetakse Hollandi mükoloogi Christine Marie Berkhouti (Utrechti Ülikooli doktoritöö "De schimmelgeslachten Monilia, Oidium, Oospora, en Torula", 1923).

Candida elab kommensalismis mitmete organismidega, nagu putukad, maod, imetajad jpt. Mitmed liigid kuuluvad imetajate suu, soolestiku, naha ja tupe mikrofloorasse.

Kommensalismist seene poolt põhjustatud haigusliku seisundi – kandidoosi – tekkeni viivad mehhanismid pole selged. Mitmed Candida perekonna seeneliigid on meditsiiniliselt olulised seened, kuna võivad vastuvõtlikel inimestel (erinevaid haigusi põdevad patsiendid jt) pärmseenhaigusi tekitada. Candida albicans elab mullas, lindudes, taimedes ja imetajates.

Klassifikatsioon (osaline)

Perekonna teaduslik nimetus käesoleval ajal on Candida Berkh..

Candida pärmseente perekonda liigitatakse 150–200 aseksuaalset seeneliiki, nagu:

• C. albicans
• C. ascalaphidarum
• C. amphixiae
• C. antarctica
• C. argentea
• C. atlantica
• C. atmosphaerica
• C. auris
• C. blattae
• C. bromeliacearum
• C. carpophila
• C. carvajalis^[2]
• C. cerambycidarum
• C. chauliodes
• C. corydali
• C. dosseyi
• C. dubliniensis
• C. ergatensis
• C. fructus
• C. glabrata
• C. fermentati
• C. guilliermondii
• C. haemulonii
• C. humilis
• C. insectamens
• C. insectorum
• C. intermedia
• C. jeffresii
• C. kefyr
• C. keroseneae
• C. krusei
• C. lusitaniae
• C. lyxosophila
• C. maltosa
• C. marina
• C. membranifaciens
• C. mogii
• C. oleophila
• C. oregonensis
• C. parapsilosis
• C. quercitrusa
• C. rugosa
• C. sake
• C. shehatea
• C. temnochilae
• C. tenuis
• C. theae^[3]
• C. tolerans
• C. tropicalis
• C. tsuchiyae
• C. sinolaborantium
• C. sojae
• C. subhashii
• C. viswanathii
• C. utilis
• C. ubatubensis
• C. zemplinina